aktiivne, ladina kultuur Ida: (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukamad, suuremad linnad ja aktiivsem kaubandus, levis kreeka keel ja kultuur ÜHISKOND JA ELUOLU Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega. Siis tuli lihtrahvas- vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad
Roomlased olid sattunud kreeklaste kultuurimõju alla. Kreeka kultuuri vastu protestiti, kuid kahjuks see levis üsna suurejooneliselt siiski edasi. Õnneks suutis Rooma ühiskond siiski säilitada enda traditsioonilise ilme. Roomlaste seisused Roomas nagu ka paljudes tolleaegsetes impeeriumites oli ühiskond seisuslik. Seisusi piirasid küll ka seadused, kuid neid ainult osaliselt. Loomulikult asetses seisuslikkuse kõige kõrgemal astmel senatiaristrokraatia, mis oli muide pärilik. Vabariigi ajal tulid senaatorid nobiliteedi hulgast, kuid keisririigi ajal üha rohkem ka provintsidest. Senaatori võis juba kaugelt ära tunda, kuna kandis valget toogat, ehk valget rüüd, millel oli purpurpunane triip. Järgmine seisus mis Roomas aset leidis oli ratsanikuseisus. Algselt kuulusid nende hulka inimesed, kes suutsid endale hankida ratsahobuse, kuid hiljem pidi ratsahobusele kaasnema ka teatav jõukus. Senaatoritest ja ratsanikest madalamal
Linnades silis kreekaprane kultuur.Lneprovintsid Gallia (tnapeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Phja-Aafrika jid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. 25) Rooma igus- miks oluline. Rooma iguse all mistetakse roomlaste igust, mis Rooma kui linnriigi igusest arenes ldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks igusssteemiks. Oluline, sest see on ikka veel kasutuses? 26) Rooma seisused eriti proletaar Kige krgemal asusid prilik senatiaristrokraatia, siis ratsanikud, ksitlised, vabad talupojad ja rentnikud. Kige madalamal olid proletaarid. . Proletaarid elasid lihtsalt linnas, said riigilt tasuta vilja ja elasid kuidagi ra.( Keiser, senaator, ratsanik, vaba mees, vabakslastud, orjad, proletaarid). 27)Rooma usk ja riik Kuidas seoses? Rooma riigis elavad rahvad austasid vga paljusid jumalaid. Riigi edu sltus jumalate heasoovlikkusest, thtsamad phamud olid kindlalt riigi
annaabi.ee 
