Tema arvates oli naturaalmajandus ideaalne. Cato teos võimaldab teha järelduse, et Itaalias oli 2. sajandil e.Kr. levinud põllumajanduse intensiivsed vormid. /1, lk 13/ Cicero hindas kõrgelt suurmaapidamist. Olles suurkaubanduse pooldaja, nimetab Cicero väikekaubandust põlglikult käsitööks. Gracchuste võimsa demokraatliku liikumise alguseks tuleb pidada agraarreformide pooldaja Tiberius Sempronius Gracchuse rahvatribuuniks valimist 134.a. e.Kr. Agraarreformi eesmärgiks oli vaba talupoegkonna taassünd. Gracchused nõudsid, et organiseeritaks vähese maaga või maata talupoegade ümberasustamist teistesse Rooma impeeriumi osadesse. /1, lk 14/ 2. KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED Keskaegses Lääne-Euroopas arutati seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli
Lucretiuse tekstid Rooma Vabariigi lõpp Kuigi vallutussõdadega 3saj eKr oli Rooma saavutanud suurriigi staatuse, riik oli jõukas, kultuur edenes jne, siiski süvenesid sotsiaalsed probleemid. Kasvas proletaaride hulk, talupojad vaesusid jne. ka plebeide majanduslik olukord ka pärast nende patriitsidega võrdseks kuulutamist jäid Itaalia siseselt samaks. Jõuka aristokraatia vähemuse jõukus kasvas edasi. Aastal 133eKr saab rahvatribuuniks Tiberius Sempronius Gracchus, otsekohe hakkab ta nõudma seda, et ühiskonnas tuleks läbi viia reformid, mis peataks sotsiaalse lõhenemise. Ta taotles seda, et igal roomlasel võiks olla vaid piiratud hulk maad oli suunatud eelkõige suurmaaomanike vastu. Ta taotles seda, et ,,üleliigne maa" võõrandataks riigipoolt ning see läheks odava hinna eest rentida talupoegadele ja et nad saaks seda pärandada. Senat sellest huvitatud polnud. Tema vaenlane oli tol ajal teine rahvatribuun Marcus Octavius. Gracchus
Eelklassikalised juristid, nn veteres olid esimesed, keda mõjutas kreeka filosoofia. Täpsemalt hakkasid kolmandal sajandil enne Kristuse sündi Rooma õigusteadust mõjutama stoa koolkonna loomuõiguslikud vaated,1 mis olid aluseks eelklassikalise õigusteaduse printsiibilisele mõtlemisele. See omakorda aitas kaasa ka Rooma õiguse eraldumisele religioonist, seega üldse ilmalikustumisele. Tähtsamateks eelklassikalise perioodi juristideks olid lisaks Tiberius Coruncaniusele Sempronius Sophus2, Sextus Aelius Paetus Catus ning eelklassikalise ajastu viimane suur jurist Quintus Mucius Scaevola, kes kirjutas järgnevate juristide jaoks mõjukaima loomuõigusperioodi teose De iure civili. Quintus Muciuse surma-aastat loetakse ka ühtlasi eelklassikalise õigusteaduse lõpuaastaks. 1 Stoa filosoofiast loe eesti keeles M. Luts. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse, Tallinn, 1997, lk 64. 2 Vt konkreetsete juristide kohta käesoleva õppevahendi %%%.
annaabi.ee 
