J.Gaarder “Sofie maailm” Aiapidu Dita Donatella Henriette Kadak KSG 12-2 AIAPIDU Hilde- loeb kiirköitjat, mille on kirjutanud Albert Knag. Sofie-kiirköitja peategelane, kelle 15.sünnipäevast on lugu. Alberto-filosoof, kellega Sofie koos maailma uuris. Teda oodati kõige rohkem Sofie sünnipäevale. Jorunn ja Jorgen-hakkasid Sofie sünnipäeval semmima ning lõpetasid sõstrapõõsas. Rahandus nõunik ja proua Ingebrigsten- Jorunni vanemad, kes sattusid konflikti Albertoga. konflikt Alberto pidas filosoofise kõne, filosoofilisest uurimusest, kuidas kõik peolviibijad elavad ühe majori peas ning kirjutas loo Hildele meelelahutuseks. Hilde sai selle kingiks 15.sünnipäeval, samal päeval kui oli Sofie sünnipäev. Peol hakkasid asjad nihu minema, Sofie jättis emaga hüvasti ja kui rahandusnõunik tahtis
Tahtis selgitust ja tiris Niida endaga kaasa. Niida ei rääkinud talle midagi vaid käskis end lahti lasta. Siis läks tal selle noormehega ütlemiseks ja Hannes viskas ta vette. Järgmisel päeval sai Hannes nuga. Teda pussitati selja tagant. Hannes oli voodissiruli, aga ta teadis, kes selle taga on. Hannese sõber näitas linnainimesele koha kätte. Peale seda lahkus see linnast koos Niidaga, kuna Niida isale ei meeldinud ka see tüüp. Kui hannes paranes, hakkas ta Taaliga semmima. Ta käis nüüd salaja Taali juures. Siis aga tuli päev, kus Hannes pidi mereväkke minema. Ta lubas kohe tagasi tulla, aga ei tulnud. Ta läks vahepeal oma mereväe kaaslase juurde. Seal ta tutvus Liidaga. Liida oli talle juba käpa peale pannud. Kui Hannes koju läks polnud Taalit enam seal. Ta oli Viljandisse tööle läinud. Ta sai teada ka, et Taalil on laps. Siis hakkas see teda piinama, et äkki on see tema oma. Aga talle räägiti, et mingi teise oma. Hannese kodu põles maha ja nad
ja külaelu. Sinna on peidetud kõik inimlikud tunded, seepärast pole vaja muust luuletada. Luuletust kirjutades tuleb kasutada loomulikku keelt. Kõne markeerides tuleb kasutada külaelaniku kõnet. Coleridge oli ekstrentriline ja seiklushimuline. Õppis Cambridge'is. Astus valenime all sõjaväkke, sõbrad tõid ta sealt tagasi. Käis Oxfordis, kohtus Robert Southiga. Otsustasid rajada Ameerikas kommuuni. Kolmas mees võeti ka kampa, hakati semmima kolme õega. South ja Coleridge abiellusid. Coleridge sai tolle õuega 4 last ja läks minema. Temast sai oopiumitarvitaja. Reisis ringi ja jäigi eluks ajaks reisima. Teenis raha ajakirjanduse ja avalike loengutega. Kolm teost, millega läks kirjanduslukku: ,,Christabel", ,,Lugu vanast meremehest", ,,Kubla Khan" Meremees lauldavad värsid, riimitud ja rütmistatud, refrään. Kolm meest on teel pulma, tee ääres vanamees räägib oma loo. See oli meremees,