kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli ajakirja “Semiotica” asutamisest kuni surmani selle peatoimetaja. Ta on tänapäevase biosemiootika isa. 7) Heini K.P. Hediger (1908-1992) – Šveitsi zooloog ja zoosemiootik. Juhatas pikka aega Zürichi loomaaeda, enne seda ka Berni ja Baseli loomaaeda. Ta tegeles loomade käitumise uurimisega, eriti nende ruumitaju ja ruumisuhete e prokseemikaga. Selle tulemusega uuendas ta loomade hoidmisviise ja puuride ning aedikute ehitust loomadele oluliselt sobivamaks
, Tiffin, H., Post-Colonial Studies: The Key Concepts. New York, Routlegde, 2007 Chamberlain, L., "The Metaphorics of Translation", Translation Studies Reader: 2nd edition, USA and Canada, Routledge, 2004 Cobely, P., Jansz, L. Juhatus semiootikasse, Tallinn, Koge ja Balti Raamat, 2002 Deely, J. Semiootika alused, Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009 Humm, M., The Dictionary of feminist theory, Hertfordshire, Prentice Hall, 1995 Kõnno, A., Randviir, A., ,,Mis on semiootika, tõepoolest?" Acta Semiotica Estica I, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001 Lepik, P. Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007 Liljeström, M. & Koivunen, A., Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimuseni, Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2003 Lotman, J. Kultuur ja plahvatus, Varrak, välja antud Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastuse toetusel, 2001 Simon, S., Gender in Translation: Cultural Identity and the Politics of Transmission, New York, Routledge, 1996 Talvet, J
SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Thomas Albert Sebeok oli ameerika semiootik. Rajas zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963. A nime. Biosemiootika arendaja. Ta toimetas ka raamatusarja "Approaches to Semiotics" (kirjastus Mouton de Gruyter), milles ilmus üle saja köite.Oli ajakirja ,,semiotica" peatoimetaja kuni surmani. T oimetas semiootikaentsüklopeedia. BIHEIVIORISM Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: 20. Saj tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduste suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist. Semioloogia semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides
J¨argmise etapina n¨aeksin toodud mudelile vastava kvantitatiivset anal¨ uu ¨si v~oimaldava andmebaasi u ¨lesehitust, mis lisaks m¨argis~onastiku funktsioonile toimiks ka Shirakawa morfoloogia seesmise konsistentsuse kontrollina. 83 Kirjandus [BG 79] Hanna Buczynska-Gartwicz, Peirce's Method of Triadic Analysis of Signs , Semiotica vol. 26 3/4 1979, pp. 2519. [Boltz 96] William G. Boltz, Early Chinese Writing , in Peter T. Daniels and William Bright (editors) The World's Writing Systems , Oxford University Press 1996 [Boltz 99] William G. Boltz, Language and Writing , in Michael Loewe and Edward L. Shaughnessy (editors) The Cam- bridge History of Ancient China. From the Origins of Civ- ilization to 221 B.C. pp.74123, Cambridge University
annaabi.ee 
