Olles pansioni ümbritsenud kõrgete müüridega kogu välisilmast isoleeritud, võtsid noorukid suure õhinaga osa Kuperjanovi poolt õhtutundidel korraldatud konspiratiivkoosolekutest. Neil koosolekutel arutati elavalt kõiki eesti vaimuelu tähtsamaid küsimusi ja loeti ajalehti ning muud emakeelset kirjandust, mida julgemad poisid olid salaja käinud linnas hankimas. Tollane Postimehe toimetaja A. Jürgenstein, kuuldes Kuperjanovilt seminaris valitsevast olukorrast, otsustas seminaristidele tasuta anda kolm eksemplari Postimeest, mis Kuperjanov iga päev toimetuses käies ära viis. Et eesti seltskonnainimestega veelgi tihedamat sidet pidada, muretseb Kuperjanov endale tuttava arsti kaasabil direktori käest loa pansionist lahkuda ja asub elama linnakorterisse. Tema korter muutub siitpeale kooskäimise keskuseks, kus tulevased rahvavalgustajad saavad tublisti ergutust rahvuslike ideede viljelemisel. 1914
rääkis Tartu linna õhku laskmisest. Sigismund Augusti privileeg- dokument, mis tagas Liivimaa aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Vastureformatsioon- katoliku usu taastamine. Jesuiitide kolleegium-1583. aastal ilmusid Tartusse jesuiitide ordu liikmed, alustades kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi. Tõlkide seminar- jesuiitide asutatud kool; peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd jms., samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi talurahvast; meeleheitele viidud inimesed püüdsid end päästa isegi inimliha söömisega, kuid siiski ei pääsenud paljud näljasurmast
XVII muutus tänu sõja jätk ja poola majanduslik langus. Talupoegadelt võeti- mis võtta andis! Poolastamise tähtsaimaks eelduseks oli katoliiklus. Algas vastureformatsioon. Jesuiitide ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas. , peamine keskus eesti alal Tartu, ordu liikmed ilmusid Tartusse 1583, alutates kohe preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni - kolleegiumi- kujundamist. Asutatsi gümnaasium, tõlkide seminar, peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd, trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva'' ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS. Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja
annaabi.ee 
