See tegi Julieni nõrgemaks. Kuid siiski oli Julien isiksuselt tugev, kuna ta suutis tänu oma andekusele nii kaugele jõuda ja nii kõrgele pürgida. Keegi ei märganud algselt tema annet üldse, kuid hiljem tuli see siiski välja. Tänu andele muutus ta aina tugevamaks, kuna teadis, et suudab sellega kaugele jõuda. See, et Julien uhkustas oma andega sai talle hiljem saatuslikuks. Julien, kui tugev isiksus suutis seminaris kõigele vaatamata ära kannatada teiste seminaristide vaenulikkust ja külmust. Kadedus oli see, mis pani teisi Julieni suhtes halvasti käituma. Juba see et tal oli Tahtejõudu aitas ka teda natuke. Kui teda edutati ühe abbe aitamise eest järeleaitajaks, siis teiste viha ja kadedus muutus aukartuseks. See oli julge samm aidata teisi. Julieni ei sallitud rikaste seas tema seisuse kui ka hoiaku pärast. Kuid siiski oli ta õnnelik, et ei pidanud teenijatega kunagi ühes lauas sööma, sest see oleks teda alandanud.
„kohalike pärismaalaste“, nende keele ja kultuuri suhtes. Taas hakati nõudma, et õpilased rääkiksid ainult vene keelt, seda ka vabal ajal ja omavahel olles. Rangelt jälitati eesti raamatute ja ajakirjanduse lugemist, tauniti osalemist eesti seltside ettevõtmistes ja eesti teatrite külastamist. Kuid vanad venestusvõtted ei toimunud uutes oludes ning direktori käitumine tekitas loodetule hoopis vastupidise reaktsiooni. Osalt hakkasid seminaristide hulgas jõuliselt levima „ sotsialismus“ ja „ateismus“. Näiteks nakatus sellesse „tõppe“ Tartu seminaris JK-st veidi vanem koolivend Hans Kruus ning muidugi ei jäänud ta kaugeltki ainsaks sotsialistliku ilmavaate kandjaks. Samas edendas Troitski suurvene šovinism vastukaaluks ka eesti rahvuslust. Enam-vähem ühel ajal JK-ga lõpetas seminari veel terve rida tulevasi ohvitsere- kindralid August Traksmaa ja Aleksander Jaakson,
kooride ühislaulmisi, järgnesid laulupühad Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm 2. Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni Bachi ja Mendelssohni oreliloomingut. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka kõigi mainitud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga Eesti I üldlaulupeole. 3. Kuidas nimetati 19