köögitüdruku vahel. Lühikesest romansist sünnib neile poeg ning nad elavad terve suve kokku. Hiljem ta aga häbeneb ning kahetseb oma tegu. Tal on silme ees üksnes paljulubav tulevik vaimulike akadeemias ning oma poega ja köögitüdrukut näeb ta üksnes häbiplekkidena, kes tema mainet kahjustavad. Kui diakoni poeg kooli lõpetas, kutsuti majja külalised ning hoobeldi nende ees poja saavutustega. Kõik rääkisid tema hiilgavast tulevikust kuni välja ilmus seminaristi poeg. Muusikat kuuldes, hakkas ta külaliste ees tantsima, kuid see vihastas seminaristi niivõrd, et ta käskis vanematel köögitüdruk sealt koos oma pojaga tänavale kihutada. Novell ,,Kaunitar" on lugu näotust leskmehest, kes abiellub kauni ning toimeka naisega. Nende abielu ei ole õnnelik. Tegemist on kahe väga erineva karakteriga. Eelõige on aga kannatajaks mehe poeg eelnevast abielus. Kaunitar hakkab vaikselt teda vihkama ning eirama. Ta pannakse elama
NIMI: Joseph Grand VÄLIMUS: - ,,Esimesel pilgul ei olnud Joseph Grand tõesti mitte midagi muud kui väike linnakodanik, kellena ta ka välja nägi. Pikk ja kõhn, lotendavates riietes, mis ta alati liiga suured valis petlikus lootuses, et nii kestavad need kauem. Alumised hambad olid tal suuremalt jaolt alles, ülemised aga ära. Naeratus, mis kergitas just ülemist huult, näitas ta suud seetõttu päris hambutuna. Kui sellele portreele lisada veel seminaristi kõnnak, oskus liikuda piki seinaääri ja märkamatult uksest sisse lipsata, tema ümber hõljuv keldri- ja suitsulehk ja kõik tähtususetuse variandid, siis peab möönma, et teda oli võimatu kujutada mujal kui kirjutuslaua taga, kus ta kontrollis linnasaunade piletikontse või tegi mõnele noorele referendile kokkuvõtte köögijäätmete äravedamise uutest tariifidest. Isegi inimesele, kes temast enne midagi ei
kirglik hääl, lühikesed käed Joseph Grand Kantseleiametnik, umbes viiekümneaastane, heledate vurrudega, kühmus, kitsad õlad, kõhetu, oskab ladina keelt, käinud lütseumis, linnavalitsuse ametnik, vastutuleliku iseloomuga, pärines Montelimarist, pikk ja kõhn, lotendavate riietega, alumised hambad olid enamjaolt alles, ülemised aga ära, naeratus kergitas tema ülemist huult, seminaristi kõnnak, keldri-ja suitsulehaga, teenistus oli väike, ei leidnud kunagi õigeid sõnu ennast väljendamaks, abiellus üsna varakult vaese naabritüdrukuga, usaldas doktor Rieux'i, Cottard Tüse härra, proovis ennast üles puua, imelik mees, Richard Linna kõige tunnustatuim arst, Rieuxi ametivend, Orani arstide ametiühingu sekretär,
annaabi.ee 
