rütm on juba peaaegu olemas.greg koraal kaotab järjest oma positsiooni.ülemised hääled hakavad rohkem kaasa mängima. Motett- 13 saj.tekisid Pr. maal ,põhi meloodia võis olla Greg koraal agaei pidanud,ülesse lisati uued hääled.ülemised hääled olid tihti erinevates keeltes.erinevate tekstidega. 13 saj lõpus moketid kirikus keelati. 13. saj võeti kas tänapäeva üsteemile analoogilise süsteemi, mille noodid olid poole pikemad. Maxima,longa,brevis,semibrevis. Kölni Franko lõi uue rütmsüsteemi tänapäevastes noodimärkides.
valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada rütm – vältuste kogum / helivältuste organiseeritud järgnevus 1 vaba ehk rubato-rütm (noodid on, varsi pole)
tähtnimetused, 6-noodiline tõusev helirida (ut, re, mi, fa, sol, la) 12.sajand neumadele ilmusid noodipead, noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi 13.sajand 1260. aastal loodi uus notatsioonisüsteem neumadest loobuti, iga noot tähistas üht heli. Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima Ilmalik muusika 9. Miks hakati ilmalikku muusikat kirja panema alles 11.-12. sajandist? Paberit oli vähe ning ilmaliku muusika jaoks paberit raisata ei tohtinud. 10. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuim luulekogu. Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13. saj. Algul. See leiti Baierist Benediktbeuerni kloostrist. Goljaarid olid esimesed, kes panid ilmalikud laulud kirja. 11
Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt (kvadraatkirjas ruudu-, saksa kirjas rombikujulised). Arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui etteantud kaunistusi jäi vähemaks. Vabalt muutuvast suulisest traditsioonist oli saanud kirjalik. 13.saj. 1260 lõi Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi - neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli. Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima 10. Troop, liturgiline draama (lk. 46, 49) 9.-12.saj.-l võeti loomingumeetodina kasutusele troop -- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil ehk kirjasolevatele liturgiatekstidele ja meloodiale lisati vahele uusi improvisatsioonilisi, õpetlikke ja poeetilisi lõike. Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad
annaabi.ee 
