Patroon Johannes-evangelist. Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus. Kapiitel oli ebaregulaarne (ilmikkapiitel). Tartu piiskopkond – 1211 senine Dünamünde abt sai sealseks piiskopiks. 1219 Theoderich sai surma ja uueks sai Alberti vend Herman. 1224 kui hõivati Otepää ja Tartu, rajas keskuse Tartusse. Endiselt nimetati Lihula piiskopiks kuni 1235. Kapiitel oli ilmikkapiitel. Kuramaa piiskopkond. Kutsuti algul Semgali pk-ks, piiskop paiknes Pilkenes ja oli ordu regulaarkapiitel. Tallinna pk puhul oluline, et oli hoopis Lundi kirikuprovintsis. 13saj-14saj olid piiskopid taanlased, hiljem orduga seotud. Lundiga seostus siiski üsna nõrk. 1220. aastail ka Virumaa piiskop, pärast Stensbyt see kaob. Piiskopi ametisse saamiseks 2 teed 1. Toomkapiitel valib, paavst kinnitab 2. Paavst määrab. Kui valitud, aga mitte paavsti kinnitatud, on ta piiskop-elekt. Täidab piiratud koguses kohuseid.
. 1245 Albert Surmer nimetati peapiiskopiks kõigi piiskopkondade üle Liivi, Eesti ja Preisimaal, v.a need piirkonnad, mis kuulusid juba mõnda peapiiskopkonda. Albertil ei olnud mingit tegelikku võimubaasi, sattus konflikti Saksa Orduga. Ta sai omale elatiseks Lübecki piiskopkonna, tegelikult peapiiskopi tööle sai asuda alles 1253, kui suri senine Riia peapiiskop, asus Riiga, korraldati ümber piiskopkondade piirid Lätis, Semgali piirkond jagati Riia ja Kuramaa piiskopkonna vahel ära. 1253. aastast saab rääkida Riia peapiiskopkonnast?. Riia kiriku provintsi kuulusid Kuramaa, Tartu ja Lääne-Saare piiskopkond...? Paistab, et Riia piiskopi võimu Preisimaa üle oli ainult nominaalne. Riia toomkirik asus Riias, riias ka toomkapiitel. Peapiiskopid ise just hiliskeskajal enam Riias ei elanud. See, et peapiiskopid kolisid linnadest ära hiliskeskajal, Riia peapiiskopi lemmikresidentsid olid Koknese ja Rauna. 1374
Albert sai võimaluse asuda Üksküla keskusesse. Üksküla oli merest kaugel , pääsemine oli keeruline , ei olnud rahul sellega.Asus otsima soodsamat asukohta,selleks sai liivlaste küla Riia. 1201 a pani aluse Riia linnale. Hakati rajama toomkirikut ja kindlustusi ,hakati värbama linnaelanike,käsitöölisi ja kaupmehi saksamaalt, värbajaks oli tema vend kes tegutses saksamaa .1205 sai Riia endale linna õigused. Sai paavstil korralduse, et kõigil saksa kristlikud ei tohtinud külastada semgali sadamat ja riia oma kasvas sellepärast hoogsasti .Teine probleem oli enda tagala kindlustamine ,sõjalist jõudu kohal olu tähtis, asutas 1202 aastal asutas Mõõgavendade ordu.,tõmbas ligi seiklejaid jne .Oli olemas pidev sõjaline jõud,selleks et nad oleks huvitatud ristimisest .Kuulutas kõik ristitud maad püha Saksa.keisririigi omadega, saksa keiser omakorda läänistas need maad albertile tagasi.Oli ilmaliku võimu kandja ja pühaliku võimu kandja
annaabi.ee 
