1222.a. Saarlaste algatusel vabastatakse lühiajaliselt Eesti ajutiselt sakslase käest kuid 1224 tulevad orduväed taas ja vallutavad mandri-Eesti taas tagasi. Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5
Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma. Lahendus paavstilt: legaat Nikolaus delegeeris küsimuse Aulne kloostri tsistertslasele Balduinile (Belgias), kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki. Balduinil puudus kohalik toetajaskond. 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa. Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid Balduini tugipunktid. Saaremaa jagati Riia ja ordu vahel. Balduin läks tagasi Rooma. Kas Balduin üritas luua kirikuriiki? Põhiliseks allikaks kaebekiri ordu vastu Balduinilt. See üsna mustvalge kirjeldus. Läbikukkumise põhjus oli kohalike toetuse puudumine. Seetõttu tugines ta eestlastest ülikutele
kõik tähtsamad liivimaa linnused. 1582 aasta jaanuaris sõlmiti vaherahu, sõjategevus poola ja venemaa vahel lõppes, poolakas said enda kätte kõik vana-liivima alad mis olid venemaa oma, ka tartu piiskopi. 1583 lõppes sõda täielikult. Vene-liivimaa sõja tulemusena kujunes, endine vana-liivimaa ja tema senistest riikidest polnud midagi alles jäänud, vaid jagunes kolmeks, kõige suurem osa oli poola oma Väinajõe põhjaosas, ida lätid ja lõuna eestit , kuramaa ja semgale . Riia linn pikistasid nad riia kaupmeestel hingekõri kinni 1582 aastal andis riia raad ustavus vande Poola kuningale. 1600-1601 olid rootslastele edukad, hõivati lõuna-eesti, põhja-läti ainus mida ei suudetud ära võtta oli Riia linn. Põhjuseks edule oli neid takistamas polnud kedagi, Poola sõdis mujal, , väiksed väed olid eirnevate linnuste juures. Poolakate edule aitas kaasa ratsavägi, millele rootsi ajalvägi ei suutnud vastu panna
annaabi.ee 
