kommunikatsioonivahend. Alates Saussure'ist jagatakse sõnavara süsteemsed seosed süntagmaatilisteks ja paradigmaatilisteks seosteks, mis on vastastikku seotud. Süntagmaatiliste seoste abil on lausungi elemendid üksteisega seotud. Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused, mis määravad selle kasutamise lausungis. Üksuse teksti kaasamine tähendab selle süntagmaatiliste omaduste realiseerimist. Süntagmaatiliste seoste puhul on lisaks grammatilistele ja semantilistele tingimustele oluline roll ka kommunikatiivsetel tingimustel. Leksika paradigmaatiline jagunemine peegeldab seoseid, mis eksisteerivad objektide ja nähtuste vahel tegelikkuses (tegelikud sisuseosed). Nt kui võtta kokku sõnad laud, tool, kapp, mööbel või punane, kollane, roheline, siis näeme nende sõnarühmade semantilist seost: mööbliesemete või värvide nimetusi. Paradigmaatiliselt seotud üksused on omavahel suunalistes sarnasusseostes.
praktika. Sõnaraamatu eeltöid juhtis Ernst Nurm, käsikirja hakati koostama juba 1961. 1988 ilmus ,,Eesti keele seletussõnaraamatu" esimene vihik ning see jõudis lõpuni 2007 26nda vihikuga. Selle ajani on olnud 6 peatoimetajat. EKSS on kirjeldav sõnaraamat, see ei hinda, soovita, normeeri, vaid registreerib, kuidas kirjeldatud sõnu on eesti keeles kasutatud. Esitab sõnade tähendused ja osutab näitelausete abil olulisematele semantilistele ja süntaktilistele seostele, milles sõna esineb. Iga märksõna eritähendused on nummerdatud ja esitatud rikkalikult ainestikku. 2009 ilmus ,,Eesti keele seletav sõnaraamat". Leksikograafiakeskuse keskseks kohaks on tänapäeval sõnastike andmebaas ehk siis suur hulk elektroonilisele kujule viidud sõnaraamatud. ajalooline ülevaade sõnaraamatutest 17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi.
..; Vihma hakkas sadama, sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset üksust). Oma väikese mahu tõttu võimaldab sõnaühend pöörata tähelepanu just neile semantilistele tunnustele, millega parajasti tegeldakse: sõna leksikaalsele tähendusele (värske leib, värske ajaleht), sõnavormi grammatilisele tähendusele (ulatas vennale, pani riiulile) ning sõnavormi formaalsetele tunnustele (jalutas kepiga, jalutas kepita) nende ühtsuses. Kõnearenduses on lähteüksuseks lause kui minimaalne ütlus. Lauset käsitledes selgitatakse välja sõnavormi ja sõnajärje semantiline (tähenduslik) roll. Lauseid