Paso doble (hispaania keeles topeltsamm) on LadinaAmeerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavale ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab endast härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Paso doble'ile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi. Paso doble tekkis ja sai populaarseks Prantsusmaal 1920. 1930. aastatel ning on praegu võistlustantsus LadinaAmeerika tantsude seas viimane. Tempo on u 62 takti minutis. Seltskonnatantsuna on paso doble vähe levinud.
Tekkis arvukalt teisigi teatreid, kuulsaimad neist Rose, Hope, Globe (ehitati 1599 ja sellega liitus ka Shakespeare nii näitleja, aktsionäri, kui dramaturgina). Siselava, rõdulava, torn. Teatrietendused olid väga populaarsed, neid külastasid nii lihtrahvas, kui aristokraadid. Naisnäitlejaid ei olnud, naiste osi mängisid noored poisid. Trupid tegutsesid kellegi rikka isiku, ehk metseeni toetusel. Etenduse juurde kuulus ka muusikaline osa ja kohustusliku seltskonnatantsuna dziig. Iga trupp kaitses kiivalt oma autoriõigusi. Shakespeare ajal tegutses palju temast kuulsamaid näitekirjanikke. Christopher Marlowe (1564-1593). Lõpetas Cambridge'i magistrikraadiga, oli skandaalsete vaadetega, jumala eitaja ja ateisti kuulsusega kirjanik. 1593 tapeti ta väga salapärastel asjaoludel. Arvatakse, et tegu oli poliitilise mõrvaga. Ta on kirjutanud palju ajalookroonikaid, millest Shakespeare võttis eeskuju. Tuntuim näide on dr faustuse elu ja surma traagiline lugu
langenud võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid.Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana. 5 Samba Aafrika juurtega Brasiilia tantsu ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Tants on 2/4 taktimõõdus. Samba on seltskonnatantsuna väga erinev Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Samba pärineb maxixest ,sammud pärinevad ka afrobrasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis
AEGLANE FOKSTROTT Aeglase fokstroti figuurid koosnevad peamiselt eri vältusega kõnnisammudest, mis muudavad tantsu pealtnäha lihtsaks ja kergesti õpitavaks. Ometi peetakse just aeglast fokstrotti vilunud tantsijate tantsuks, mis näilisele lihtsusele vaatamata nõuab suurepärast kehavalitsemise oskust, rütmitaju ja liigutuste elastsust. Kuna aeglase fokstroti tantsimiseks on vaja palju rohkem ruumi, kui täiskiilutud tantsupõrandad tavaliselt võimaldavad, on ta tähtsus seltskonnatantsuna viimasel ajal vähenenud ja aeglase fokstroti figuuride asemel tantsitakse fokstroti omi aeglasemas tempos. Võistlustantsuna on aeglane fokstrott endiselt tantsija oskuste ja võimete kriteeriumiks. Aeglase fokstroti muusika taktimõõt on 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas on rõhulised. Muusika tempo on 28 34 takti minutis. Sobivaimaks tempoks on 30 takti minutis. Põhisammudeks on: 1. Kolmiksamm (Three-Step) 2. Sulgsamm (Feather Step) 3
Aeglane fokstrott Aeglase fokstroti figuurid koosnevad peamiselt eri vältusega kõnnisammudest, mis muudavad tantsu pealtnäha lihtsaks ja kergesti õpitavaks. Ometi peetakse just aeglast fokstrotti vilunud tantsijate tantsuks, mis näilisele lihtsusele vaatamata nõuab suurepärast kehavalitsemise oskust, rütmitaju ja liigutuste elastsust. Kuna aeglase fokstroti tantsimiseks on vaja palju rohkem ruumi, kui täiskiilutud tantsupõrandad tavaliselt võimaldavad, on ta tähtsus seltskonnatantsuna viimasel ajal vähenenud ja aeglase fokstroti figuuride asemel tantsitakse fokstroti omi aeglasemas tempos. Võistlustantsuna on aeglane fokstrott endiselt tantsija oskuste ja võimete kriteeriumiks. Aeglase fokstroti muusika taktimõõt on 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas on rõhulised. Muusika tempo on 28 34 takti minutis. Sobivaimaks tempoks on 30 takti minutis. Põhisammudeks on: 1. Kolmiksamm (Three-Step) 2. Sulgsamm (Feather Step) 3
annaabi.ee 
