Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile.
Selle keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus Neeva jõe saarel. 1712 jõuti ehitusega nii kaugele,et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Peeter I valitsusaja lõpuks oli 75 000 elanikuga Peterburi saanud juba Põhja- Euroopa suurimaks linnaks. Euroopaliku elulaadi sisseviimine. Pärast välismaalt naasmist alustas Peeter I õukonnas ümberkorraldusi. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Samuti toimetati habemetega või nõuti nende eest habememaksu. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi- assambleesid, millest võtsid osa ka naised. Taolistel kogunemistel tantsiti, mängiti kaarte või malet. Euroopalikumaks muudeti ka ajaarvamine. Senini loendati Venemaal aastaid maailma loomisest (1. september 5508 eKr), alates 1700. aastast aga Kristuse sünnist nagu mujal Euroopas. Ühtlasi viidi aasta algus üle 1. jaanuarile. Venemaa Peeter I valitsusaja lõpul. Peeter I teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita.Vene riik sa
Ta muutis ka õukonna euroopalikumaks. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued , mis küll kaitsesid hästi külma, kuid ei võimaldanud vabalt liikumist. Kes seda keeldu ei arvestanud , neil võidi kuued vägisi lühemaks lõigata ja maksid kuuemaksu. Keelati ka pikad habemed , kui kandsid lõigati see maha või pidid maksma habememaksu, mis polnud üldse odav. Kaasati ka naised seltskonnaellu, mida peeti siiani kõlbmatuks. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi ehk assambleesid, millest võisid osa võtta ka naised. Sellistel kogunemistel mängiti kaarte ja malet või tantsiti. 1703. aastal rajati Sankt-Peterburg Neeva jõe suudmesse. Peeter I valitsemisaja lõpuks oli Peterburist saanud Põhja-Euroopa suurim linn ( 75 000 elanikku). Teostatud reformidega võideti Põhjasõda. Ussikaupunki rahulepinguga sai Venemaa avara väljapääsu Läänemerele. Peeter I kuulutas ennast impeeriumi keisriks. Peeter I suri 1725. aatal 52-aastaselt
Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid – seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile. IMPEERIUM – keisri valitsetav suurriik POSSAAD – linnakogukond Venemaal NEKRUT – sõjaväeteenistusse võetud noorsõdur Venemaal. 2. Miks puhkes Prantsuse revolutsioon, millega lõppes ja tähtsus? Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eeldusi võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti
annaabi.ee 
