Sellega kadus suur osa põliselanike kultuurist ning tänini on indiaani päritolu inimeste arv kesine. Uute kultuuride ja piirkondade avastamine muutis ka Euroopa inimeste elu. Peamiselt laienes silmaring ning arenesid teadused, eelkõige geograafia, etnoloogia, zooloogia, botaanika, atronoomia ja filosoofia. Kolumbus tõi Euroopasse kakao, mis oli 17. Sajandil Prantsuse õukonna lemmikjoogiks. Hiinast jõudis Euroopasse ka tee, mida esialgu kasutati ravimina, kuid hiljem ka seltskonnajoogina. Põllukultuurid rikastusid Peruust toodud kartuli, Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Nende taimede sisse toomine on toonud palju kasu. Eestis on tänapäeval kartul üheks põhiliseks toitaineks ning möödunud sajandil pidas isegi Stalin maisi imeviljaks, mida saab kasvatada kõikjal. Kuigi eurooplaste maadeavastusi iseloomustab kõige paremini Caesari ütlus ,,veni, vidi, vici" on need kaasa toonud palju kasulikku
ALKOHOL - kasutatakse seltskonnajoogina - kergendab taluda sokiseisundit ( selle tulek samuti viibib tänu A-le) - kõrge kaloriline väärtus - pits viina = umbes 10 suhkrutükiga !!! Hea toitumise korral põhjustab liigrasvumist !!! - ...on radioprotektor s.t. laseb taluda 2,4 korda rohkem kiiritust kui tavaliselt in.talub. Kiirgus avaldab mõju organismi veestruktuurile ( Tsernobõli tuumajaama katastroofi likvid-l anti meestele 50 gr viina päevas ) - A imendumine algab juba maost (toit alles peensoolest ) ja on seda kiirem, mida rohkem sisaldab gaseeritud jooke. Süsihappegaas võimaldab väga kiiret imendumist verre... - A suudab eraldada tubakast vähkitekitavad ained (muudab prekanserogeenid kanserogeenideks ! ) . Seetõttu nende koostoime organismile on laastavam kui üksikult... - A põhjustab keha liigjahtumist, kuna laiendab perifeerseid veresooni ja soojuse äraandmine kehast on suurem... NB! Ei ole soojategur nagu arvatakse !!! Toime org...
Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid veine nimetatakse puhkajate või kohvikuveinideks), Edela- Prantsusmaa. Cave de Tain Marsanne Piirkond: Rhône/ VdP des Collines Rhodaniennes Viinamarjasort: Marsanne (100%) Värv: helekollane, rohelise varjundiga. Lõhn: lilleline ja puuuviljane tsitruseline, valged lilled. Maitse: kuiv, värske, tasakaalukas ja puuviljane virsik ja pirn. Söögisoovitus: aperitiiv, kala- ja kanaroad, salatid ja seltskonnajoogina. Willm Gewürztraminer Piirkond: AC Alsace Viinamarjasort: Gewürztraminer (100 %) Lõhn: intensiivne, rikkalik, lilleline ja vürtsikas troopilisi puuvilju. Maitse: poolkuiv, puuviljane, võimas ja vürtsikas. Toidusoovitus: aperatiiviks, idamaise köögi vürtsikad road. Lise de Bordeaux Clairet Päritolumaa: Prantsusmaa Viinamarja sort: Merlot &Cabernet Sauvignon Värv: roosal veinil on atraktiivne punane värv Lõhn ja maitse: värske,aromaatne,tunda vaarika ja metsamarja lõhna ja
Sealgi tuli pettuda. Loodeväil õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969. aastal, s.o samal aastal, mil esimene inimene Kuule jõudis. UUED PÕLLUKULTUURID Kolumbus tõi Euroopasse kakao, millest sai 17. saj Prantsuse õukonna lemmikjook. Päris sokolaadi hakati valmistama alles 18. sajandil. Tee tuli Hiinast Euroopasse 17. sajandil. Algul kasutati seda arstirohuna podagra ehk reuma, skorbuudi ja impotentsuse vastu, 18. sajandil hakati seda pruukima ka seltskonnajoogina. Ida- Aafrikast pärit kohv tuli Euroopasse 16. sajandil Türgi kaudu. Tubakas levis meremeeste kaudu juba 16. sajandil. Paari järgneva sajandi vältel võistles tubakaga populaarsuselt nuusktubakas. Peruust pärit kartul sai Euroopas põhitoiduseks 18. - 19. sajandil. Eurooplased tutvusid ka Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Avastusretkede aeg tähistas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega.
annaabi.ee 
