või kes on hävitanud ja naeruvääristanud mõne teise rahva elumõtte, teise inimese mõtte. (lk. 49-50) Aga praegu tundus nõnda nagu polekski linnas enam võõraid inimesi, vaid kõik on aina kui mitte just sõbrad, siis lähedased tuttavad, sest kõik ajasid omavahel juttu, kõik arutasid ühte ja sama: eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. Äkki olid nagu kõigil ühised huvid, rahvuse ja seltskondlikkude kihtide peale vaatamata, nii et üksainus öö pimedat vabadust oli nagu teinud hiiglasliku töö, millega polnud hakkama saanud sajandid. (lk. 84) Rõõm on üksikute eesõigus, rüüm on üksikute eraomandus, ja kui keegi näeb rõõmu hulkade südames, siis teadku ta, et see on röövitud rõõm, mis tuleb tagasi anda valitutele, kel on maailmas ainuõigus rõõmutsemiseks. Sellepärast häda teile, kes te joovastute võõrast
allutati kontrollile k) Riiklik Propaganda Talitus ja selle tegevus- ülesandeks oli teadete andmine Vabariigi Valitsuse ja ta asutiste tegevuse ja kavatsuste kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning avaliku elu aktiviseerimine seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle; igasuguste üldrahvuslikkude ürituste algatamine; seltskondlikkude jõudude killustamise tõkestamine; noorsoo liikumise ühtlustamine ja selle keskuse loomise korraldamine; Eesti riikliku ja rahvusliku elu saavutistega tutvustamine. Nimede eestistamine 2 Vaikiv ajastu ja demokraatia Demokraatia tunnused Olukord vaikival ajastul
22. novembril algas Eesti-Vene sõda. Maanõukogu võttis vastu Asutava Kogu valimisseaduse juba 24. novembril 1918. Asutava Kogu valimised toimusid 5., 6. ja 7. aprillil 1919. Oma esimeseks istungiks Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil. 4. juunil ta annab provisoorse Põhiseaduse, millega algab kolmas etapp Eesti riikliku iseseisvuse õiguslikus arengus ning lõpeb Manifestiga alustatud eelperiood. Maanõukogu üksmeelsel kokkuleppel demokratismi alusel teotsenud poliitiliste parteidega ja seltskondlikkude organisatsioonidega määratles: „Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.“ Sellest viimasest lausest lingvistlikult mõtlevad juristid järeldasid, et Manifesti peab mõistma aktina, millega esmakordselt rajati Eesti riiklik iseseisvus. Ja sellekohaselt mõnel pool tahetakse 24. veebruari mõista Eesti riigi sünnipäevana, millena teda ka praegu ametlikult mälestatakse