19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad. Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann, teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt
aukodanik, F.J.Wiedemanni keelepreemia laureaat, Valgetähe ordeni viienda klassi kavaler, Eesti vabadusvõitlejate medali 1918-1998 omanik jne. Jakob Liiv (28. veebr. 1859 - 17. jaan 1938) tuli Avispeale õpetajaks 1880.a. Töötas Avispeal, Unikülas, Pandiveres ja taas Avispeal. 1901.a asus Väike-Maarjasse Karskusekuratooriumi teemaja pidama, ehitas maja, kus avas 1904.a raamatukaupluse. Kirjutas ja lavastas näidendeid, oli aktiivne seltsitegelane, pani aluse kohalikule kirjandusrühmitusele, parnassile*. Sinna kuulusid eri aegadel peale tema P.Jakobson, J.Tamm, K.Krimm, O.Münther ja M.Kampmaa ning see tegutses 1882-1907. J.Liivil on ilmunud 10 luulekogu, 2 lugulaulu, 7 jutustust ja 4 näidendit, sh. Ebavere ainetel "Mäevaim". 1913.a siirdusJ.Liiv Rakverre. *Parnass- Kesk-Kreeka mäestik, kus olevat elanud muusad. Parnaslased-kirjandusliku voolu esindajad Prantsusmaal 19.saj. II poolel; vastuvooluna
1905. aastal rajas ta esimese eesti partei - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.11.1905 toimub Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek. Tõnissoni pooldajad pidasid nõu "Bürgermuse" saalis, radikaalsemad aga Teemanti juhtimisel Tartu Ülikooli aulas. 1906. aasta jaanuaris saadeti protestitelegramm vene ajalehtedele Eestis teostatava vägivalla vastu. Tõnisson taotles Eestimaa ja Liivimaa ühendamist. Järgmised 10 aastat olid Tõnissoni elu kõige aktiivsemad aastad. Ta oli agar seltsitegelane ja eestluse liider. 1907-1908 oli Postimees suletud. Selle asemel ilmus Elu. 1908. aastal istus ta 3 kuud vanglas. 1917. aasta veebruari revolutsioon üllatas kõikki, ka Tõnissoni, kes käis Venemaale Eestile autonoomiat nõudmas. 14.07 tuli tallinnas kokku Eesti Maanõukogu. Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks, kuid enamlased saatsid selle laiali. Tõnisson arreteeriti Läti küttide poolt. Eesti
annaabi.ee 
