Paaritumine:Märts-Detsember. Kurn:1 valge muna. Haudeaeg: Isalind haub muna 2 kuud, hoides seda jalgade vahel ja kattes külma eest nahavoldiga. Koorunud poega hoiavad mõlemad vanalinnud.Poeg saab iseseisvaks 2-3 kuu vanuselt Eluviis:Toitumine:ta sööb kalu, kalmaare ja koorikloomi Vaenlased(ja ohud):Keiserpingviinil on vähevaenlasi, üks nendest on merileopard, kuid pingviin jõuab tema eest vaevata põgenema. Seltsingulisus: Ta elab jääpangal tuhandetest isenditestkoosnevas koloonias;kui pojad on koorunud, kogutakse nad peagi kokku "lastesõime", kus neid valvavad müned vanalinnud. Ränne: Sigimisaja alguses (märtsi lõpus) tulevad keiserpingviinid merest välja ning läbivad paarituskohta jõudmiseks jääpangal sadu kilomeetreid.Suvel(lõunapoolkeral jaanuaris- veebruaris) rändavad nad mere poole toituma. Kaitse: Kuigi arvukus on praegu üle 150 000 paari, ähvardab
Kaitse : *Nii nagu elevanti, on ka jõehobu kütitud tema kihavde (elevandiluu) pärast. Tänapäeval on liik looduskaitse all. Kiirus : *Ta suudab joosta kuni 30 km/h. Eluviis : *Toitumine: jõehobu on herbivoor, ta tuleb öösel kaldale ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma. *Vaenlased ja ohud: peale päikese, mis põletab jõehobu nahka, ei karda ta midagi ega kedagi, ainult pojad langevad mõnikord kiskjate saagiks. *Seltsingulisus: jõehobud on seltsingulised loomad, kari koosneb 20-100 isendist, keda juhib isasloom. *Leviala ja elupaik: Jõehobu elab Aafrika jõgedes ja nende kallastel, teda võib kohata kuni 2000 m kõrgusel. Sigimine: *Suguküpsus: 3-4 eluaastal *Paaritumine: madalas vees. *Pesakond: kahe aasta järel sünnib üks poeg. *Poegib kuival maal, imetab vees. Kas teadsid et... *Jõehobud on väga lähedased sugulased sigadega.
erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki kirjeldavad harilikku delfiini lühikese nokisega. Need annavad ülevaate liigi Delphinus delpis taksonoomiast, anatoomiast, levikust ja eluviisi erinevatest aspektidest, nagu elupaik, seltsingulisus, sigimine, toit ja toitumine ning liikumine. Kaks viimast alapeatükki käsitlevad üldisemalt delfiinide magamis iseärasusi ning neid varitsevaid ohtusi ja vaenlasi. Kolm viimast peatükki kirjeldavad samuti delfiine nende intelligentsust, suhet inimestega ning häälitsusi ja kajalokatsiooni. Antud referaat tutvustab delfiinide tavalisemaid elu aspekte ning toob välja ka delfiinide mõne ebatavalise omaduse ja oskuse. 1 Taksonoomia
KLASSIFIKATSIOON Selts: Londilised, sugukond: elevantlased. PIKKUS JA KAAL Ta on kõige suurem maismaaloom. Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg. ELUIGA Elevant elab umbes 70 aastat. SIGIMINE Suguküpsus: ligi 15 aasta vanuselt. Paaritumine: aastaringselt. Pesakond: harilikult 1 poeg. ELUVIIS Toitumine: elevant on taimtoiduline ja võib süüa üle 200 kg taimi päevas (rohtu, puuvilju, oksi ja lehti Seltsingulisus: ta elab kuni kahekümnest isendist koosnevas rühmas, mida juhib emasloom. Leidub ka üksikuid täiskasvanud isaseid ja noorte isaste salku. Elevandid suhtlevad rämedat pasunahäält meenutavate häälitsustega, mis kostavad kilomeetrite taha. KAITSE Aafrika elevant on hävimisohus liik. Nende loomade küttimine ja nendega kaubitsemine (eelkõige puudutab see võhku ehk elevandiluud) on keelatud. Praegu elab vabaduses vähem kui 600 000 Aafrika elevanti. MUU Kiirus: 8-9 km/h
11 Kirjuhahk Viimastel aastakümnetel Eestis pidevalt talvituv kirjuhahk kuulub maailmas ühtede otseselt hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Ja nagu ikka, seisab liigi kiire hävingu taga ei midagi muud kui järjest hoogustunud inimtegevus linnu pesitsusaladel ning Läänemere reostus. Eriti ohustab kirjuhahka vette sattunud nafta, mida võimendab kirjuhaha harukordne seltsingulisus, nii on Lääne-Saaremaal korduvalt nähtud mitmetuhandelisi linnusalku. Möödunud talvel talvitus Eestis u 2000 kirjuhahka, mis tähendab, et üks linnusalka tabanud õlireostus võib hävitada kogu Eesti kirjuhaha asurkonna. 12 LÄÄNEMERE KAITSE ESTMAR TÜ Mereinstituut viib koos ELFi ja teiste partneritega Eestist, Lätist ja Norrast ellu projekti " Natura 2000
annaabi.ee 
