[6] Lepingu olemuslikuks tunnuseks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitavate õiguste ja kohuste iseoom: kas lepinguga toimub ainult valduse üleminek (nt tasuta kasutamise leping) või omandi üleminek (nt müügileping), kas tegemist on ühekordse teenuse osutamisega (nt töövõtuleping) või pideva töösuhte loomisega (nt tööleping) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga
Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Antsla EKB Kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium avaldasid toetust perekonnale kui püsiväärtusele ja soovisid traditsioonilise peremudeli juurde jäämist. Viitasid samuti põhiseadusele ning leiavad, et perekonnaelu kaitse samasoolistele paaridele ei laiene. Viidatakse erisooliste mitteabielulise kooselu partnerite võimalusele sõlmida seltsingulepinguid ning rõhutatakse, et homoseksuaalsus mistahes vormis on patt, mida ei saa õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Neutraalseid seisukohti hoidvad asutused: Eesti Lastevanemate Liit ei näe perekondade jätkusuutlikkust silmas pidades otsest vajadust täiendavate regulatsioonide järele, küll aga soovivad täiendavaid laste ja lapsi kasvatavate isikute suhteid korrastavaid muudatusi, kuna leiavad, et laste õigused ei ole täna veel piisavalt kaitstud.
11.2. LEPINGUD Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminud subjektide arvult (ühepoolsed, mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 11.2.1. VÕÕRANDAMISLEPINGUD Võõrandamiselpingud on sellised lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek, nt müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. 1. Müügileping. Asjamüügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi
annaabi.ee 
