Teisel astmel asub turvatunne, mida on vaja rahuldada vähemalt 70%. Selle tähtsust hakkab inimene tunnetama ärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Vajadus turvatunde järgi ilmneb soovist vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal. Kolmandale astmele kuulub armastus- ja kuuluvusvajadus, rahuldamiseks kuulub vähemalt 50%. Inimese üheks põhiliseks motivatsiooniks on kuuluvus. Enamik inimesi armastavad seltsimist. Kuuluvus on seotud ka kiindumusega. ja selle teooriad Enesehinnang seisab vajaduste püramiidis neljandal astmel, mille rahuldamiseks on vaja 40%. Inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata, siis võib inimesel tekkida alaväärsustunne kaob enesekindlus ning muututakse sotsiaalselt abituks.
või teiste välismaalastega. Eristutakse peaaegu täielikult kohalikest ja nende kultuurist. Rahvusseltsid on paljudele toeks võõral maal, aga kui neist tuleb püsiv pagemispaik, siis on tarvis endale täpsustada välismaal viibimise motiive. Kohalikud vaevalt et hindavad inimest, kellest teatakse, et ta on olemas, kuid keda ei kohta kunagi. 4. Kohanemine. Nüüd tunneb inimene, et ta on teises kultuuris kodus. Ta on õppinud nautima paljusid teise kultuuri jooni: toitu, joomist, seltsimist, vaba-aja veetmist, kunsti. Paineid sünnib aeg-ajalt, kuid ahistustunne on mööduv. Valitseb meeleolu: siin ja praegu. Kohanemisetapid edukalt läbinu teadvustab endale senisest selgemini oma kultuuritausta: ta on õppinud aru saama oma kultuurist. Samas on ta õppinud küllaldaselt ka teise kultuuri mängureegleid ja oskab toimida nende järgi. Ta valdab nii oma kui ka teise kultuuri koode ja on võimeline loomulikult ja sihipäraselt siirduma ühest koodist teise vastavalt vajadusele
Niisugune oli ta juba tookord. See esimene jalutuskäik ja mõttevahetus ei jäänud viimaseks. Ta oli iseennast oma suhtumuses elu ja raamatutega. Elus oli ta kalduv nägema enam argipäeva kui pühapäeva. Kirjanduses jagasime siiski ka mägiharjade ja päikesepoolte maitset. Aga inimese kujutamise ehtsus nõudis selle realistliku noorkirjaniku meelest meilgi muud kui katekismuse ja lauluraamatu tõdesid. Isamaalise taga ütles ta otsivat päriseestilist. Kui ta aktiivset seltsimist ülearuseks peab, andku vähemalt kaastööd teoksil oleva ,,Kiirte" väljaande jaoks. Sellega oli kõrvalehoidlik kaaslane nõus. Saime ,,Kuresaare vanad", aasta hiljem ,,Kaks paari ja üksainus", ja need ei osutunud mitte ainult Hansen-Tammsaare õpilasaastate väärtuslikumaiks saavutusteks. Uue kirjandusliku sugupõlve algelistest eesvõitlejaist ei olnud siis veelgi keegi võimeline looma nii lihtsat ja ehtsat väikest teost nagu ,,Kuresaare vanad". A. Hansen ei olnud
annaabi.ee 
