FUNKTSIONAALSED ÖKONOOMSUS PRAKTILISUS (RATSIONAALSED) SOBIVUS VAREMOSTETUGA UNIVERSAALSUS VAJADUSED SOOVID PSÜHHOLOOGILISED ENESETEOSTUS ARMASTUS (EMOTSIONAALSED) SELTSIMINE ENESEALALHOID KASUIHA UUDISHIMU MUGAVUS RAHULDAMATA VAJADUSED (MIDA PÜÜTAKSE VÄLTIDA) nälg, janu ohtlikkus kriitika läbikukkumin igavus
Tüdruk kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav (1896), Johannes (1898) ja Olga (1900) olid surnud 1903.aastal. Pikemalt ei antud elupäevi ka Leopoldile, kes sündis 1904.aastal ja suri 1910. aastal. Lähiümbruse laste hulgas leidunud mänguseltsilistest on Betti Alver meelsamini maininud jaamaülem Fjodorovi tütart Zenjat, kellega suhtlemine andis esialgse vene keele oskuse, ning postmeister Veermanni tütart Erikat, kellega seltsimine tõi kaasa saksa keele alged. Lugema õppis Betti Alver venna kõrvalt varakult ega pruukinud seejärel enam ema muinasjutupalvetega koormama. Esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi ta õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse
naerda enda üle on selge toibumise märk. Sel perioodil püüavad mõned uue ümbrusega täiesti samastuda: kodus, riietuses ja söömises jäljendatakse kohalikke tavasid, samuti seltsitakse meeleldi kohalikega. Kuid nii kena, kui selline käitumine ka ei tundu, ei saa seda siiski soovitada. Tõsiasi on, et välismaalane jääb välismaalaseks, olgu ta võõral maal kuitahes kaua. Rahvuslikku, rassilist ja kultuurilist identiteeti ei saa vahetada. Teine äärmuslik tava on seltsimine ainult kaasmaalastega või teiste välismaalastega. Eristutakse peaaegu täielikult kohalikest ja nende kultuurist. Rahvusseltsid on paljudele toeks võõral maal, aga kui neist tuleb püsiv pagemispaik, siis on tarvis endale täpsustada välismaal viibimise motiive. Kohalikud vaevalt et hindavad inimest, kellest teatakse, et ta on olemas, kuid keda ei kohta kunagi. 4. Kohanemine. Nüüd tunneb inimene, et ta on teises kultuuris kodus. Ta on õppinud nautima
Teise poole arvates käiakse tugigruppides nii huvi kui ka igavuse pärast. Sporti tehakse vabast tahtest, samuti on see kasulik tervisele ja ka sotsiaalsele kontaktsusele. Koolist on samuti kasu seltsimisel, suhtlemisel ja kaubavahetusel. Ainult vähesed vastajad väitsid, et kinnipeetavad käivad koolis õppimas. Enamiku vastanute arvates käivad kirikus usklikud. Teised mainisid, et kirikus käiakse ka kaupu vahetamas, suhtlemas, seltsimas ja igavust peletamas. Kaubavahetus, suhtlemine ja seltsimine on ka töölkäimise eelisteks. Lisaks saab tööl raha teenida ja aega surnuks lüüa. Fookusgruppides esitati küsimus, kas mingid tegevused võiksid olla kasulikud uimastiennetusel. Selgus, et väga tähtis oleks pakkuda kinnipeetavatele tegevusi, mis neid huvitaksid ja oleksid kasulikud ka tulevikus, näiteks materiaalsete võimaluste ja elukutse näol (mis samuti motiveeriks kinnipeetavaid). Vaja on pidevaid, päevast-päeva jätkuvaid tegevusi.
annaabi.ee 
