Hoolimata oma äärmisest tagasihoidlikkusest oli Schubert ise ringi juhtivaks kujuks. Kohtuti neli korda nädalas. Kolmel korral arutati mitmesuguseid küsimusi (kreeklaste vabastussõda, Byron, Beethoveni surm, postkontori töö, Goethe ja muusika, rüütliromaanid jms.) Neljas õhtu, nn. "schubertiaad" oli pühendatud Schuberti heliloomingule. Ring oli tuntud vabadustarmastavate vaadete poolest, mida seal levitati. 1820. a. tehti kogu ringile ametlik noomitus, kusjuures üks Schubert seltsimeestest, revolutsiooniline poeet Johann Senn, saadeti Austriast välja. Schubert elas äärmiselt vaeselt, ööbis kord ühe, kord teise sõbra juures. oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide
majandusktiivi.kuid see polnud sugugi nõnda. Seoses kollektiviseerimisega 20-ndate lõpul ja eriti 30-algul tui Berial, kui Gruusia GPU ja selle salajase operatiivosakonna ülemal ning iseäranis 1931aastal veel Taga-Kaukaasia GPU esimehena maha suruda lugematuid talurahvarahutusi Aserbaidsaanis ja sealsamas Abhaasias. Kuid pole vettpidavaid andmeid selle kohta, et kist siis ja ka hiljem, aastail 1937-1938 oli Lavrenti Pavlovits oma tsekistidest seltsimeestest ning teiste vabariikide, keaide ja oblastide parteiorganisatsioonide juhtidest julmeim. Pole ka kuigi veenvaid tõendeid selle kohta, et repressioonide haare Gruusias oleks ületanud üleliidulise taseme.LK 9 Suure Isamaa sõja aastail oli Beria kui Riikliku Kaitseorganisatsioono liikme ja siseasjade rahvakoissari nimi ja fotod sageli keskajakirjanduse veergudel. Kohe pärast sõda sai Lavrenti Pavlovitsist Poliitbüroo täieõiguslik liige ja Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja
Hoolimata oma äärmisest tagasihoidlikkusest oli Schubert ise ringi juhtivaks kujuks. Kohtuti neli korda nädalas. Kolmel korral arutati mitmesuguseid küsimusi (kreeklaste vabastussõda, Byron, Beethoveni surm, postkontori töö, Goethe ja muusika, rüütliromaanid jms.) Neljas õhtu, nn. "schubertiaad" oli pühendatud Schuberti heliloomingule. Ring oli tuntud vabadustarmastavate vaadete poolest, mida seal levitati. 1820. a. tehti kogu ringile ametlik noomitus, kusjuures üks Schubert seltsimeestest, revolutsiooniline poeet Johann Senn, saadeti Austriast välja. Schubert elas äärmiselt vaeselt, ööbis kord ühe, kord teise sõbra juures. oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide
Tõusis tohutu needmine, siis jäi kõik vaikseks, ainult mõned vigastatud ronisid surnute kuhja alt kaugemale. Piirajate võiduhõisete asemel kuuldi nüüd ainult veel hädakisa ja vihast vandumist. Quasimodo toetus küünarnukkidega balustraadile ja vaatas külmavereliselt alla. Ta oli nagu vana pikajuukseline kuningas, kes aknast alla vaatab. See oli Jehan Frollole väga ohtlik silmapilk. Ta seisis galeriil silm silma vastu hirmuäratava kellalööjaga, olles oma seltsimeestest eraldatud kaheksakümne jala kõrguse müüriga. Kuni Quasimodo redeliga askeldas, jooksis Jehan salaukse juurde, mille arvas lahti olevat. ,Võta näpust! Kurt oli galeriile tulles selle enda järel sulgenud. Jehan peitis enese ühe kivist kuninga taha ega julgenud hingatagi ning vaatas koleda küüraka poole hirmunud näoga nagu noormees, kes kord looma-"aia vahi naisega lipitses ja ühel õhtul kohtamisele min-, nes üle vale müüri ronis ja leidis end äkki silm silma vastu jääkaruga.