Harry käitumisest võib välja lugeda, et ta oli depressioonis. Sellele vihjab tema enesetappu soov. asi võib olla selles, et depressioonis inimene ei suuda näha lootust, ning see tõttu ta ei leia mõtet abi otsida. Teine probleem võib olla see, et miks inimesed vajavad teisi inimesi(vaimselt). Algul oli Harry erak ja ei oleks osanud ka sellel küsimusele vastata. Aga peale Herminega kohtumist hakkas Harry inimestega rohkem seltsima. See näitab, et inimesed vajavad teisi et olla õnnelikud. Harry on üksik mees, kes peagi saab 50-aastaseks. Tema sisemuses toimub võitlus inimese ja hunti vahel. Tema inimese pool on tõsine ja kõrgelt haritud, aga samas ta on ka masendunud, sest ta leiab, et maailmas pole piisavalt intellektuaalsust. Harry süüdistab hunti oma halbades omadustes. Hunt üritab vältida inimesi ja elada omaette. Peale Herminega kohtumist tõuseb esile inimlik pool. Ta muutub rohkem seltsivamaks.
Kõik see algab sellest, et inimesed soovivad tänu alkoholile muutuda vabamaks. Ajajooksul muutub harjumus sõltuvuseks ja inimene jääbki etanoolist sõltuma ning sageli järgneb kurb lõpp. Michael Hardiman kirjutab oma raamatus „Sõltuvus“ väga tabavalt, kuidas pideva joomisharjumuse kujunemine saab osaks eluviisist, et ennast hästi ja vabalt tunda. Mida hullemaks asi läheb, seda rohkem hakkab isik teiste alkoholitarvitajatega seltsima, kes ei kritiseeri tema teguviisi ja pigem julgustavad ning siit saab absoluutne allakäik alguse. Teadaolevalt kuni 30% haiglavooditest on täidetu alkohoolikutega, kes pole sellistena identifitseeritud ega ole saanud ka ravi. Kui inimene ei saa otsest alkoholivastast ravi, on tulemuseks tavaliselt haigusest, õnnetusest või enesetapust tingitud surm. Eestiski peab seetõttu alkoholivastast ravi võtma veelgi tõsisemalt. Mina olen liiga palju kuulnud, kuidas
mõnuleda oma vaikses meditatsioonis. Selles faasis hakkab domineerima kanepi tugevat psühholoogilist sõltuvust tekitav omadus ja isiksuse muutumine on märgatav ning alguse saab sotsiaalse võimekuse langus (Otter 1997, 67- 68). Noore uimastitarvitamine on sageli üheks põhjuseks, miks jäädakse koolist eemale. Uimasti regulaarse tarbimisega langeb peagi õppeedukus, tekib suutmatus koolis rahuldavalt toime tulla. Muutuvad sõbrad, huvide ring kahaneb. Noor hakkab seltsima peamiselt nendega, kes ka ise uimastit kasutavad. Süveneb vastikus kooli suhtes ja soov kooli mitte minna (Pärn jt. 2009, 11). Koolist loata eemalolek raskendab sinna tagasiminekut üha enam. Pidev koosolemine ning aja veetmine sõpradega, kellel on ja piisab uimastit, võib viia selleni, et hakatakse sagedamini ja suuremas koguses uimastit tarvitama (Allaste jt. 2005, 51). Korduv uimasti kasutamine ilmneb sageli olukordades, kus on kergem toime tulla ainet tarvitatuna
1. Eriti hoolikalt tuleb jälgida, et reklaam ei annaks lastele ja noorukitele eksitavat informatsiooni reklaamitava toote tegelikust suurusest, väärtusest, olemusest, vastupidavusest ja funktsioneerimisest. 2.Reklaam ei tohi sisaldada väiteid või visuaalseid kujundeid, mille mõjul laps või noor võib vaimselt, moraalselt või füüsiliselt viga saada või sattuda ohtlikku olukorda või tegevusse, mis ohustab tema tervist või turvalisust, samuti julgustada neid seltsima võõrastega või minema võõrastesse või ohtlikesse paikadesse. 3.Reklaam ei tohi õõnestada sotsiaalseid väärtusi, vihjates sellele, et ainuüksi toote omamine või kasutamine annab lapsele füüsilise, sotsiaalse või psühholoogilise eelise teiste samaealiste laste ees või et selle toote mitteomamisel on vastupidine mõju. Reklaam ei tohi õõnestada vanemate autoriteeti, vastutust, otsuseid või maitseid, võttes arvesse praeguseid sotsiaalseid väärtusi
annaabi.ee 
