Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2
Sedasi avanesid õppurite võimalused avastada maailma. Tartu sai üle venemaa kuulsaks ja õppejõudude nimistus olid mitmed väga säravad nimed ja näod. Hariduse saamine Eestis paranes tänu koolile. Tartus hakkasid ilmuma kalendrid ja peagi sai see linn Baltisakslaste kultuurielukeskuseks. Hakati koos käima Raadi mõisas.. Emajõe Ateena palju õppeasutusi. F.J Fiedmann ja tema sõnastik. Nimeta rahvusliku liikumise eeldused. Rahvusliku liikumise eeldused.- Vennastekoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile; pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine; lugemis- ja kirjaoskus; rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas, mis kandus baltisakslaste kaudu ka EestisseRahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. Alustame Pärnu Postimehest. Hugoga lõp. Kalevipoja ilmumine , Perno Postimehe väljaandmine , Eesti Postimees , Vanemuise loomine , I üldlaulupidu Tartus , Sakala Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad tegelased. Milles seisnesid nende inimeste vastuolud
lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid. J.V. Jannsen-(1819- 1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik. Õppis Vändra kihelkonnakoolis. Asutas 1857 Pärnus nädalalehe "Perno Postimees" ja pärast Tartusse asumist andis välja ajalehte "Eesti Postimees". Pani aluse eesti seltsiliikumisele. Tema perekonna algatusel loodi Tartus laul-ja mänguselts "Vanemuine" ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts. Ta oli 1869.a. toimunud üldlaulupeo, Eesti Aleksandrikooli ja EKS eestvedaja. Ta oli sügavalt usklik, kutsus rahvast üles kirikus käima. Pooldas sakslasi ja ootas neilt mõistvat suhtumist, kutsus üles saksa kultuuri omaks võtma. Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna,
keelsed ja vene meelsed õppeprogrammid) NIMED Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid. J.V. Jannsen-(1819-1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik. Õppis Vändra kihelkonnakoolis. Asutas 1857 Pärnus nädalalehe "Perno Postimees" ja pärast Tartusse asumist andis välja ajalehte "Eesti Postimees". Pani aluse eesti seltsiliikumisele. Tema perekonna algatusel loodi Tartus laul-ja mänguselts "Vanemuine" ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts. Ta oli 1869.a. toimunud üldlaulupeo, Eesti Aleksandrikooli ja EKS eestvedaja. Ta oli sügavalt usklik, kutsus rahvast üles kirikus käima. Pooldas sakslasi ja ootas neilt mõistvat suhtumist, kutsus üles saksa kultuuri omaks võtma. Lydia Koidula-(1843-1866).eesti kirjanik, Jannseni tütar. Võttis osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas oma loomingus rahvusliku liikumise aateid
voolust väljakasvanud. Iseseisvumisel sai Läti esimene sisemin. Valters ja sotsdem, püütsid sünteesida mõlemat mida LSDTP välja jättis. Sotsialism ja rahvuslik külg. Valtersi loodud ühendusest kasvas välja esseeride partei, suurem tähelepanu rahvus- ja agraarküsimustele. uus vool lõpetab seega 20saj alguses poliitilise organiseerumisega, viis läti rahva politiseerumiseni. Uue voolu kõrval eksisteeris, traditsioonilisem rahvuslik liikumine. Põhitähelepanu kultuurhariduslikule seltsiliikumisele. Jagunes omakorda kaheks. Üks poolt lähtus päris rahvusliku liikmuse algusaegade põhimõtetest, Valdemarsi põhiseisukohad. Põhivaenlased baltisakslased, tuli võidelda ka koostööd tehes Vene riigiga, mis tähendas ühtlasi lojaalsust vene võimule. Teine pool- uusrahvuslased, häiritud 188ondate, 90ndate venestamises ohu nägemine, vene riik suurem oht tsentraliseerimispüüetega, olid valmis tegema koostööd baltisakslastega tõrjumaks vene võimu. TÜ teoloogid, I. Olavs ja A
annaabi.ee 
