1862.a. 2262 tellijat 1885.a. ostis lehe Karl August Hermann Perno postimees > Postimees http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/EHA_Ajalooarhiiv/Kuu_arhiva al/2007/Postimees_150/postimees_1.jpg Esimene üldlaulpidu Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kogu Eesti osalemine 900 esinejat 46 meeskoori ja 5 orkestrit Peaproov Maarja kirikus "Ressource'i" selti aias 12 000 15 000 pealtvaatajat. http://www.kool.ee/failid/laulu.jpg Laulupeo kava Esimesel päeval toimus Ø "Eesti rahvas ei saa rongkäik (Tähe > Tiigi > Maarja kunagi suureks jõult ega ka arvult, kuid ta kirik > Toomeorg), peab saama suureks jumalateenistus Toomeorus ja
Torgi, A.Koorti jt.abi. õppeülesandetäitjana jäi tal ka piisavalt aega süvenemiseks pedagoogika teooriasse. Seda tegi ta peamiselt saksa- ja soomekeelse kirjanduse põhjal. 7 Elangot hivitasid sel ajal ka mõned sotsiaalpedagoogika valdkonnad. Eriti murettekitav oli koduse kasvatuse madal tase, kuna lastevanemaid kasvatustööks keegi ette ei valmistanud. Akadeemilise Pedagoogika Selti ettepanekul lülitati pedagoogika kursus naiskutsekoolide ja naisgümnaasiumide õppeplaani. Elango koostas sellekohase õpiku. Raskem oli pedagoogilise ühisrinde loomine kooli, kiriku ja paljude ühiskondlike organisatsioonide vahel. Üheks katseks selles suunas oli Koduse Kasvatuse Instituudi loomine1936.aastal. juhatajaks sai Aleksander Elango. Instituudi idee kasvas välja 1932.aastal Elango initsatiivil Eesti Karskusliidu juurde loodud koduse kasvatuse toimkonnast
3 Käsu Hans esimene teadaolev eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping lõpetas Põhjasõja Aadlimatriklid - Küsimused Ja mõisted 1. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu? 2. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg 3. Nimeta esimese eestlaste rahvuslikke seltse (väh. 5) 4. Mis poliitilised suunad olid Eesti ärkamisajal ja millele nad toetusid 5. Mis oli Eesti Kirjameeste Selti tähtsus(mis seal tehti ja kes seal käisid) 6. Mis lõpetas ärkamisajal 7. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused?(3 põhjust) 8. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eestlastele(arutle) 9. Eesti majanduse areng 19. saj. II poolel 1)Estofiilid Sakslased. Nad arvasid, et eestlased surevad välja. Õpetatud Eesti Seltis 2)Oli kavantatud mälestusmärgiks väkjasurevale eesti rahvale 3)Eesti Kirjameeste Selts, Estonia, Endla, Koit, Kannel, Vanemuine, Põllumeeste selts
Konkreetses situatsioonis tähendas J. hurda lahkumine tema poolehoidjatele tõelist lööki. J. Hurda poolehaidjad ei küündinud oma juhi tasemele. Samal ajal olid nad temast tunduvalt ründavamad. Sama võib öelda ka C. R. Jakobsoni ja tema järelkäiate iseloomustamiseks. Ometi oli 1881. aasta alanud igati paljutõotavalt: saadeti välja korraga mitu delegatsooni: Eesti Kirjameeste Seltsi poolt Soome Kirjameeste Selti juubelile ning eesti seltside ühissaatkond uue keisri Aleksander III juurde. Vastuvõtt imperaattori juures kujunes eestlastele omamoodi triumfiks. Soodsat olukorda ette nähes esitas C. R. Jakobson saadikutele allakirjutamiseks nn. Suurmärgukirja, kus olid kokku võetud ,,Sakala" suuna nõudmised eestlastele suuremate õiguste tagamiseks. Saadikud kiejutasid märgukirjadele alla ning see anti keskvõimudele üle. Ainsana keeldus allkirja andmast J.
annaabi.ee 
