Sees milleski Seest millestki Alale millelegi Alal millelgi Alalt milleltki Saav millekski Rajav millenigi Olev millenagi Ilma milletagi Kaasa millegagi Nim kumbki Om kummagi Os kumbagi Sisse kummassegi Sees kummaski Seest kummastki Alale kummalegi Alal kummalgi Alale kummaltki Saav kummakski Rajav kummakski Olev kummanigi Ilma kummatagi Kaasa kummagagi Nim seesama pidu Om sellesama peo Os sedasama pidu Sisse sellessesamasse peosse Sees sellessamas peos Seest sellessamast peost Alale sellelesamale peole Alal sellelsamal peol Alalt selleltsamalt peolt Saav sellekssamaks peoks Rajav sellesamani peoni Olev sellesamana peona Ilma sellesamata peota Kaasa sellesamaga peoga Tegusõnade põhi- ja peavormid Põhivormid: 1) ma NT: õppima 2) da õppida 3) oleviku a 1
Nt vanavanematega rääkides kasutame teistsugust keelt kui nooremate õdede-vendadega rääkides. Hudson (1980) on väitnud, et me kasutame osavalt neid keelevariante, mis on olemas ja mida me teame/valdame. Erinevate keelevariantide kasutamine võimaldab meil kui rääkijatel ennast paigutada mitmetasandilisse ühiskonda. Samamoodi võimaldavad eri keelevariandid meil kui kuulajatel paigutada teisi rääkijaid sellessesamasse mitmetasandilisse ruumi. Vanust (nagu ka sugu, sotsiaalset klassi, geograafilist ja etnilist päritolu) on uuritud kui üht faktorit, mis liidab meid ühiskonnaga ja põhjustab keele varieerumist. Üks võimalus end kirjeldada on vanuse ja põlvkonna kaudu. Need mõjutavad keelekasutust. Lisaks neile mõjutab keelekasutust ka inimese vanus, kellega räägitakse. Võtmesõnad näitavad vestluses rääkija vanust. Ema räägib oma lastega lühikeste lihtlausetega
või jätta ära tasakaalus oleva jõusüsteem. FB FA Aksioom 4 (rööpküliku reegel) F1 F F1 F2 Keha mingisse punkti rakendatud kahe jõu resultant on rakendatud sellessesamasse punkti ning on väärtuselt ja suunalt võrdne neile kahele vektorile kui rööpküliku külgedele ehitatud rööpküliku diagonaaliga. F 2 F2 Aksioom 5 (mõju ja vastumõju seadus)
annaabi.ee 
