oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada sellessegi piirkonda. NSVL toetas araablasi, USA Iisraeli. PVO on Suessi kriisi eesotsa astunud 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon. Esialgu lootis PVO Iisraeli riigi sõjaliselt hävitada ning sai selleks toetust mitte ainult araabia maadelt, vaid ka kommunistlikelt riikidelt. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikkuse rühmitusse. Yassir Arafat oli PVO asutaja ja juht, kelle plaan oligi Iisrael algul sõjaliselt hävitada, kuid hiljem see täielikult ära vallutada
oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada sellessegi piirkonda. NSVL toetas araablasi, USA Iisraeli. PVO on Suessi kriisi eesotsa astunud 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon. Esialgu lootis PVO Iisraeli riigi sõjaliselt hävitada ning sai selleks toetust mitte ainult araabia maadelt, vaid ka kommunistlikelt riikidelt. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikkuse rühmitusse. Yassir Arafat oli PVO asutaja ja juht, kelle plaan oligi Iisrael algul sõjaliselt hävitada, kuid hiljem see täielikult ära vallutada
Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa välismaailma, Eesti, Jõgevamaa ja Jõgeva linna uudiste kajastamise osas. Selleks otsitakse eespoolnimetatud ajalehtedest kohanimedega seotud lauseid ja liigitatakse need
Tehti suuri välislaene, ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna seadusi maksma oma ukaasidega. Lisaks riigiduuma moodustamisel toimus oluline murrang- I ja II
annaabi.ee 
