Võiks pigem oodata variatsioonide paljusust kõikidel eripuhkudel. Jõudmine sellise arusaamiseni vähendab oluliselt joonistamisoskust. Teatud hetkeni joonistab laps eset või objekte küllaltki stereotüüpselt , kusjuures joonistamine iseenesest omandab tema jaoks ka hoopis paljutähenduslikuma arusaama. Oma esmastel joonistamisetappidel ei ütle lapsed tavaliselt välja oma kavatsust joonistada üht või teist eset, mis ei kuulu n.ö. nende repertuaari ja ei vasta ka täiskasvanute sellelaadsetele palvetele. Aga juhul, kui üleminek tahtlikule mingi kindla asja joonistamisele formuleerub nn. graafiliste kujutiste arusaamise käigus, tuleks sellise formuleerumise teid eraldi vaadelda, leiavad autorid. Et lapsel ilmneks sihipärane soov mingit eset kujutada, tuleb talle eelnevalt anda ülesanne üht või teist eset kujutada ja õpetada talle n.ö. valmis esemete kopeerimist. Kuid sama see on vaid vajaminevate tingimuste konstanteerimine
Kuressaare gümnaasiumi kaplan ÕPILASTE SUHTED JA KOOLIKIUSAMINE Koolivägivald Roman Timofejev ja Elo Eesmäe, Keila Kool Eestielu.ee Keila Leht Tänaseks oleme rääkinud paljudel erinevatel teemadel, mis puudutavad Keila Kooli õppekorraldust ning koolielu üldiselt. Tänasest alustame uue teemaga, kus keskendume õpilaste omavahelistele suhetele ja teistele sellelaadsetele probleemidele. Juttu tuleb ka eksamistressiga toimetulemisest, koolikiusamisest. Loodame, et uus teema areneb kirjutamise käigus ja muutub järjest paremaks. Tänases loos räägime koolikiusamisest. Lapse järsk käitumise muutus ei pruugi tähendada, et tegemist on ilmtingimata koolivägivalla või kiusamisega. See on aga põhjus peatuda ja rääkida, uurida ja tunda huvi selle muutuse vastu. Põhjusi käitumise muutumiseks võib olla väga palju -
täie pingega, sest vallandamise korral on neil vähe lootust leida uut töökohta, sest efektiivse palga korral on tööjõu pakkumine suurem kui tööjõu nõudlus. Alternatiivseks palgaks nimetatakse palka, mida inimene võib teenida parimal alternatiivsel ametikohal (näiteks õppejõud). Ametid erinevad oma atraktiivsuse poolest: madal sotsiaalne prestiiž, ebakorrapärane tööaeg, musta töökeskkonnaga ametid, hooajatööd. Selleks, et meelitada inimesi sellelaadsetele töökohtadele tuleb neile rohkem palka maksta. Kompenseerivateks palkadeks nimetatakse palkasid, mille korral kompenseeritakse töökeskkonnast tulenevaid erinevusi ametite vahel. Palgaerinevus on ainult osaliselt tingitud nende külgetõmbejõust, peamiseks põhjuseks on tööjõu erinev kvaliteet, mis sõltub inimese kaasasündinud füüsilistest ja vaimsetest võimetest, kasvatusest, haridusest, kogemusest ja paljudest muudest teguritest, olulist rolli omab ka aja