Flavonoidide (sh. flavonoolide) mõju inimesele Oluline on flavonoidide kui väärtuslike taimsete ainete osa toiduproduktides, mida inimene suurtes kogustes vahetult tarbib. Flavonoidid on reeglina hästi talutavad ega oma mürgilist toimet, pigem peetakse neid kasulikeks. Kuigi flavonoidide positiivne ja tervendav mõju on siiani enamjaolt suuresti oletatav, kasutatakse paljusid neist ravimitena mitmete haiguste ennetamisel ja ravil . Näiteks on tuntuimaks sellelaadseks ravimiks P-vitamiini omadustega flavonoolglükosiid rutiin, mida sisaldub viirpuudes ja tsitruselistes. (P-vitamiin parandab C-vitamiini omastamist.) Rutiiniga ravitakse ateroskleroosi ja hüpertooniatõbe. Fenoolsetest ühenditest valmistatud preparaatidega ravitakse mitmesuguseid sapiteede, maksa- ja neeruhaigusi, haavand- ja vähktõbe, ning kiiritushaigusi. 2 Köögiviljades, marjades ja puuviljades sisalduvad flavonoidid on looduslikeks
Esiteks Shotimaa minevikku käsitlevad teosed, nn Waverley- romaanid. Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani
Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid. Selgelt näeme vaid Põhja-Eesti astangut. Üldiselt on Eesti aluspõhja reljeef ja selle kõrgusvahed väga sarnased nüüdisreljeefiga. Kvaternaari ladestu (pinnakate) kujunenud viimase 1,5-2 milj. aasta jooksul. Kvaternaari ajastu
annaabi.ee 
