Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sellealases" - 3 õppematerjali

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
60
docx

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT

pidada üksuseks Diakrooniline ja sünkrooniline leksikoloogia Diakrooniline leksikoloogia • Jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimise (genuiinne e. algupärane sõnavara vs. laensõnavara). Laensõnavara jagatakse omakorda laenuandja keele, laenamise aja ja viisi (suuline, kirjalik) järgi. • Eesti keele sõnavara on põhjalikumalt uuritud just diakroonilisest aspektist. Oluline on sellealases uurimistöös olnud võrdlev-ajaloolise meetodi mõju. Selle meetodi tõi Eestisse Mihkel Veske, hiljem rakendasid seda nt. K. A. Hermann, J. Mägiste, P. Ariste, P. Alvre jt. Sünkrooniline leksikoloogia • tegeleb uurimise ajal keeles olevate sõnade analüüsimisega • on piiratud lühema ajaetapiga • analüüsitakse sõnavara koosseisu, uusi laensõnu, sõnade nüüdistähendusi Leksikoloogia põhimõisted: sõna

Keeled → Keeleteadus
47 allalaadimist
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

1995). 1995). Eestis on näiteks loodud spetsiaalne metoodika (autor: K. Teiselt poolt - kuigi lapse väärkohtlemist saab klassi- Kõiv; kohendanud: Edovald, 2001), mis koosneb struktureeritud fitseerida erinevatest liigituste alustest lähtudes, on intervjuust ja vaatlusest, et kindlaks määrata lapse emotsionaalset traditsiooniliselt sellealases teaduskirjanduses tänapäeval käsutusel väärkohtlemist lastekodu tingimustes. lapse väärkohtlemise liigitus neljaks alaliigiks. Eestis käsutatav terminoloogia ja klassifikatsioon lapse Tavaliselt eristatakse järgmisi liike: (1) füüsiline väär- väärkohtlemise kohta erineb mõnevõrra eelpooltoodust.

Sotsioloogia → Sotsioloogia
186 allalaadimist
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

1. Kui grupis on lahkarvamusi, siis on tähtis, et välditaks näitamast oma tundeid. Selle asemel tuleks rangelt toetuda faktidele. 2. Grupp peab valima esimehe, kes suudab tööd juhtida, vajaduse korral katkestada mittevajaliku diskussiooni ja teha kokkuvõtet arutlustulemustest. 3. Grupiliikmetele toob suurimat kasu see, kui nad vajaduse korral suudavad avameelselt ja kriitiliselt grupis toimimist arutada. 4. Kui keegi grupis on ekspert teatud alal, peaks temale antama mõjukas osa sellealases arutelus ja otsuste langetamises. 5. Kui keegi arutelu käigus enne lõplike otsuste tegemist vaikib, tuleb arvestada, et vaikija on grupi seisukohtadega nõus (vaikimine on nõusolek). 6. Kui grupis on mõnes küsimuses lahkarvamusi, on tavaliselt hääletamine sobivaim moodus otsuse tegemisel. 7. Suur isiklik siirus ja tõeline huvi on grupi tegevuse hea tulemuse hädavajalikuks eelduseks. 8. Kõigil peab olema võimalus oma arvamust välja öelda ja oma mõtteid

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun