- tema põhimõtteks oli maalida seda, mida simad näevad · EDOUARD MANET - kujutas kaasaegset linnaelu - kasutas mõne teise kuulsa kunstniku teose kompositsiooni - teosed, mille teemaks maalikunsti omaväärtus - vähendas varjudega ruumi kujutamist, millega vähenes pildi sügavuseillusioon · Realim mujal Euroopas · - motiivi osa tugevnes · AJALOOMAAL - püüti olla täpsed niihästi ajaloosündmuse kui ka selleagse olustiku, riietuse, relvade jutamisel · ADOLPH von MENZEL - Saksa kunstnik - lõi hulga teoseid Friedrich Suure ajastust nii graafikas kui ka maalis - ühena esimestest kujutas suurlinna kihavat elu ,,Rauavalutehas" · VASSILI SURIKOV - ajaloo sündmuste maalimine - säilitas oma maalides elutõe - ,,Bojaaritar Morozova" ,,Lumelinna vallutamine" · ILIJA REPIN - maalid Venemaa ajaloost kui ka kaasajast (kaastundega vene lihtrahva raskest elust)
Enamus neist on nüüdseks juba avaldatud. Ainukese artikli, mille ta eluajal avaldas, oli "Remarks on Logical Form", ehk märkused loogilisest vormist. mille ta esitas seltsile Aristotelian Society ettekandmiseks ning see avaldati toimetises. Wittgenstein oli nõrdinud sest tema teoseid polnud keegi eriti avaldanud ja tema mõtteid polnud ükski filosoof omaks võtnud. Wittgensteini varase perioodi ideoloogia ühtib põhiloomult selleagse filosoofia ideestiku ja ootustega ühe universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada. Ludwig Wittgensteinil on elukestev huvi religiooni vastu ning ta väitis, et vaatab iga probleemi usu seisukohast. Wittgensteini kirjutisi läbib neli põhiteemat: headus, väärtus, tähendust ja elu. Wittgenstein oli mures, kas ta on on moraalselt hea või lausa täiuslik. Samas oli ta ise gei. 1920. ja 1930
mängudeks nimetatakse - teisisõnu, loomuliku keele sõnu ei saa defineerida. Sõnade kasutus ongi sõnade tähendus. Defineerida ei saa ka selliseid filosoofia jaoks fundamentaalseid sõnu nagu ``teadmine'', ``väide'', ``reegel'', ``põhjus'' jne. Mingi sõnaga tähistatavate objektide ühise essentsi asemel tuleb rääkida nende perekondlikust sarnasusest. ``Mitteräägitavaid'' asju pole. Wittgensteini varase perioodi ideoloogia ühtib oma põhiloomult selleagse loogika ideestiku ja ootustega ühe universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada ning aksiomatiseerida. Wittgensteini hiline periood haakub Gödeli negatiivsete tulemuste järel saabunud murranguga loogikas: lootus maailma lihtsale loogilisele alusele oli kadunud. Varane Wittgenstein sobis logitsistide ning loogiliste positivistide programmi, hiline enam mitte: Bertrand Russell hindas kõrgelt Tractatust, kuid suhtus negatiivselt Investigations-i.
annaabi.ee 
