terviklikkuse tagamiseks formaadile ja eelnevale kinnitusele (2 või 4 auku) vastavaid 2 või 4 paelaga varustatud pappkaasi. Lehti võib kinnitada ka pleegitamata linase niidiga pappkaantesse õmmeldes. Õmblemisel kaasi ja arhivaale ei voldita. Õmblus teostatakse 4-5 õmblusaugu abil 1 cm kaugusel servast lehe kogu pikkuses. Võimalusel kasutatakse olemasolevaid auke, nt registraatorist või kiirköitjast eemaldatud materjali korral saab kasutada 2-4 auku. Kaane seljapaksus ei tohi ületada kolme sentimeetrit. Alatise säilitustähtajaga arhivaale hoiustatakse horisontaalselt (pappkaantesse kinnitatult või ümbrisesse paigutatult) sobiva suurusega arhiivikarpides. Pikaajalisele säilitamisele kuuluvaid arhivaale hoiustatakse olenevalt vajadusest ja võimalustest kas vertikaalselt pappkaantesse kinnitatult või horisontaalselt (pappkaantesse kinnitatult või ümbrisesse paigutatult) arhiivikarbis.
· Kronoloogiliselt · Tähestikuliselt · Temaatiliselt · Korrespondentide, autorite järgi · Geograafilisusest lähtudes Lehtede nummerdamine · Rahvusarhiivi võetakse vastu üksnes nummerdatud lehtedega arhivaale, sõltumata lehtede kinnitusviisist. Säiliku lõppu vormistatakse kinnituskirje Lehtede kinnitamine kaantesse või mappi · Korrastamise käigus lisatavad paberid peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele · Arhiivikaante ja -mappide seljapaksus ei tohi ületada 3 cm · Arhiiviväärtusega arhivaalide lehed tohib kinnitada ainult paelkinnititega. PILET 7 1. Põhimõisted: arhiivimoodustaja Juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus luuakse ja saadakse dokumente, mis moodustavad arhiivi 2. Dokumentide hoidmine organisatsioonis (reguleerimine, tingimised, tegevused) Iga arhivaalide omanik peab vastutama oma dokumentide hea käekäigu eest, seaduses ettenähtud ulatuses
Sarja jaotamisel säilikuteks on aluseks: moodustamiskontekst (säilikud moodustatakse tavaliselt samasse sarja kuuluvatest arhivaalidest, juhul kui asutuse asjaajamine pole olnud piisavalt korrektne ning peetud toimikud võivad sisaldada eri sarjadesse kuuluvaid arhivaale, tuleb vajadusel dokumendid uuesti sorteerida) ja ratsionaalse halduse vajadus (silmas peab pidama, et säilikud ei tohi olla liiga paksud, optimaalne on 3 cm seljapaksus ning säilikute hoiustamisel ja transportimisel on majanduslikult ja logistiliselt praktiline, et nad oleksid võimalikult standardsete mõõtmetega). Säilik kirjeldatakse nimistus säilikute loetelus, kuhu kantakse säiliku number, pealkiri, piirdaatumid ja lehtede arv. Dokumendi kirjeldamine. Paberdokumentide kirjeldamisel avalikku arhiivi üleandmiseks on tavaliselt kõige madalamaks kirjeldusüksuseks säilik. Teatud juhtudel võib dokumendi
annaabi.ee 
