Kes on vähid ja mille järgi neid ära tunda? Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata
lastakse nad vabadusse ning jäetakse saatuse hooleks. Enamus neist hukkub seetõttu nälja ja külma tõttu. PUNATRIIP-KILPKONNA ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Silmade kohal paiknevad iseloomulikud punast värvi laigud. Hambaid kilpkonnal praktiliselt pole, ent ala- ja ülalõualuu on hästi tugevad ning teravate servadega, seetõttu närib ta vaevata. Seljakilp (karapaks): Luustunud ja sarvplaadikestega kaetud. Põhivärvus ja mustrid erinevad. Kõhukilp (plastron): Luustunud ja tugevasti seljakilbiga kokku kasvanud. Tagajäsemed: Hästi tugevad ja lihaselised. Varbad on varustatud küünistega, mis on ette nähtud kaevamiseks, osaliselt on need ujulestaga ühendatud. Poeg: Esialgu rohelist värvi, ent hiljem ilmuvad pruuni või musta värvi laigud. SUURUS Pikkus: Kilp 12,5-20 cm, emasloomad on isastest suuremad. Kaal: Kuni 1 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Innaaeg: Kevade algul. Munade arv: 2-22. Arenguperiood: 10-13 nädalat. ELUVIIS
eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Vähk Selgrootu loom Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis
annaabi.ee 
