mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013. enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568-1574. Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel (31.25m läbimõõduga). Paremal Selimiye interjöör. Pildil mirhab, mis paistab selles mosees iga paiga pealt.
võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme: nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline, mitu rõdu, teravatipuline katus, sammastevahelised kaared fantaasiaküllase vormiga, ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaarsed ja hoburaua- või ristikulehekujulised kaared. Selimiye mosee Edirnes, Türgis Selimiye mosee kupli lagi on üks parimaid näiteid islami ornamenaalsetest dekoratsioonidest. Cordoba suur mosee Hispaanias algselt ehitati katoliku kirikuna aastal 600, 8.sajandi alguses Hispaaniasse tunginud moslemite võimu all ehitati ümber moseeks. Cordoba kuulsad topeltkaared. Alhambra kindlusloss Granadas, Hispaanias üks maailma kaunemaid islami profaanehitisi. Taj Mahal haudehitis Põhja-Indias, Agras
Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja D...
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega. Ravimetoodika on mõlemas pooles sama. 1853 a puhkenud Krimmi sõjas haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid koolera ja tüüfuse puhangud. 1854 a sõitis meditsiiniõde F Nightingale koos 38 enda poolt õpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite domeen oli teada vähemalt 1763 a, ei pidanud meedikud ise saavutatud suremuse langust hea hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist
Lossid ja linnused-laagri taolised Kairos (Egiptus) kõrbelossid; luksuslikest materjalidest ja 990-1013 fantastilistest vormidest lossid. Punastest liivakividest ja valge marmor. Selimiye mošee Edirnes. (Türgi) 16.saj. Marmorist aknavõre Damaskuse Suures mošees (Süüria) 8.saj Ornamentaalne dekoratsioon-keeruline väänlev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
