mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013. enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568-1574. Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel (31.25m läbimõõduga). Paremal Selimiye interjöör. Pildil mirhab, mis paistab selles mosees iga paiga pealt.
Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme: nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline, mitu rõdu, teravatipuline katus, sammastevahelised kaared fantaasiaküllase vormiga, ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaarsed ja hoburaua- või ristikulehekujulised kaared. Selimiye mosee Edirnes, Türgis Selimiye mosee kupli lagi on üks parimaid näiteid islami ornamenaalsetest dekoratsioonidest. Cordoba suur mosee Hispaanias algselt ehitati katoliku kirikuna aastal 600, 8.sajandi alguses Hispaaniasse tunginud moslemite võimu all ehitati ümber moseeks. Cordoba kuulsad topeltkaared. Alhambra kindlusloss Granadas, Hispaanias üks maailma kaunemaid islami profaanehitisi. Taj Mahal haudehitis Põhja-Indias, Agras
suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568 - 1574 . Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan . Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel ( 31.25m läbimõõduga). Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. Islami tarbekunstis on juhtival kohal vaibakunst ja metallehistöö (ornamentidega kaunistatud nõud, relvad, ehted).
peab pesema jalalabad, käed küünarnukini, ninasõõrmed, suu. Palvejuht on Imaam. · Esimesed moseed ehitati Mediinasse. · Moseed on äärmiselt erinevate põhiplaanide ja vormidega. Kaunistamiseks kasutatakse ornamentaalset dekoratsiooni. · Mosee koosneb: müüriga ümbritsetud nelinurkne sammasõu, mille Mekapoolsel küljel asub suur sammastega jaotatud saal, mekapoolses seinas kiblamüüris asetsevad palvenissid mihrabid., kaev, kõrged tornid minaretid. SELIMIYE MOSEE 16.-17.saj e Istanbuli sinine mosee Oli sajandeid suurim kaetud siseruum Valmis 1617.a. Osmanite impeeriumi viimane suurehitis. Haudehitised MAUSOLEUMID Ehitati dünastiate matmispaikadeks. GUR EMIR 15.saj TADZ MAHALI MAUSOLEUM (1630-1653) Indias Ehitatud mogulite valitseja lemmiknaise Mahali mälestuseks. Rangelt korrapärase põhiplaaniga Mausoleumi juurde kuuluvad mosee, puhkemaja, väravaehitis, minaretid
lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega. Ravimetoodika on mõlemas pooles sama. 1853 a puhkenud Krimmi sõjas haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid koolera ja tüüfuse puhangud. 1854 a sõitis meditsiiniõde F Nightingale koos 38 enda poolt õpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times veergudel täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite domeen oli teada vähemalt 1763 a, ei pidanud meedikud ise saavutatud suremuse langust hea hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist
Lossid ja linnused-laagri taolised Kairos (Egiptus) kõrbelossid; luksuslikest materjalidest ja 990-1013 fantastilistest vormidest lossid. Punastest liivakividest ja valge marmor. Selimiye mošee Edirnes. (Türgi) 16.saj. Marmorist aknavõre Damaskuse Suures mošees (Süüria) 8.saj Ornamentaalne dekoratsioon-keeruline väänlev
annaabi.ee 
