5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras 6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku. 7. Riigikontroll ja kodanik Riigikontroll ei osuta otseselt avalikke teenuseid ega teeninda elanikke, kuid Riigikontrolli poole saavad pöörduda teabenõude, märgukirja ja selgitustaotlusega kõik nii eraisikud kui ka asutused ja organisatsioonid. Riigikontrolli poole pöördumisel saab vastuse seaduses ette nähtud aja jooksul vastamise aeg sõltub sellest, kas tegu on teabenõude või märgukirja/selgitustaotlusega. · Teabenõudega saab Riigikontrollilt küsida mingit teavet, näiteks dokumenti, mis on juba olemas. Teabenõudele saadakse vastus hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast teabenõude registreerimist.
21. Avalik teave: õigus teabele, teabenõue, selgitustaotlus, juurdepääsu piirangud Avaliku teabe regulatsiooni eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega. Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine või teatud juhtudel õigusalase selgituse andmist. Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Juurdepääsu piirangu saab kehtestada asutuse juht ja see peab olema kindla tähtajaline.
mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sellisele teabele võib juurdepääsu piirata üksnes seaduses selgesõnaliselt mainitud erandi. Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega. Kui teave ei ole dokumenteeritud, siis on isikul õigus pöörduda riigisasutuse poole märgukirja või selgitustaotlusega (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus6). Märgukiri tähendab pöördumist, kus isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet. Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine või teatud juhtudel õigusalase selgituse andmist. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted:
annaabi.ee 
