5. Kas toode /teenused on uus või hästi juurdunud? Siit tulenevad erinevad strateegiad. Loomekokteil koosneb nendest firma kontrollile alluvatest reklaamitegevuse elementidest, millega manipuleerimisest sõltub reklaamieesmärkide saavutamine: Sihtauditooriumi eripära ja omadused Tootekontseptsioon Kommunikatsioonikanalid Reklaamteade Edukas reklaamistrateegia koosneb sihtauditooriumi pädevast määratlemisest ja selle omadustes arvestamisest, selgepiirilisest tootekontseptsioonist tulenevate nõuete täitmisest, kommunikatsioonikanalite otstarbekast valikust ja eripära arvestamisest ning lõpuks mis eriti tähtis reklaamteate enda õnnestunud ülesehitusest. Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni mõistmine. Reklaamis esitatud inimeste, esemete ja nähtustega on seotud teatud võimalused tarbeid ja vajadusi rahuldada. Reklaamis kujutatu viitab
Kord võib selleks olla teise julgustav sõna, siis jälle meie enese hoolikas poolt- ja vastuargumentide kaalumine. Lõpuks toimub võimaliku mina realiseerimine tänu vastava otsuse langetamisele. Suuri saavutusi ihkavad inimesed peavad kujundama mina-käsituse, mis võimaldaks hulga võimalike minade genereerimist. Markus ja Nurius väidavad, et võimalikud minad ei teki iseenesest, vaid kasvavad välja meie selgepiirilisest mina-käsitusest. Selgepiirilist või hästi defineeritud mina-käsitust iseloomustavad vähemalt kolm omadust: 1. Mina-käsituse kõrge diferentseeritus Keerukama mina-käsitusega saavutatakse tõenäolisemalt kõrgeid eesmärke. 2. Mina-käsituse positiivsus Positiivse enesehinnanguga inimesed on varustatud omadustega, mis seostuvad eduga ja lubavad paremini stressi ning muutustega toime tulla. 3
Teisest küljest on see soovunelm – oleks ju tore, kui vähemalt oskuskeele vastutusrikkamates registrites (seadused, ravimipakendid, reisilennukite juhendid vms) oleks alati täpselt teada, millest jutt käib. Paraku ei ole see nii. Näiteks juba viidatud asjaõigusseaduse keskse termini omand kolm eri tähendust (Mereste 2000: 338-340). Rita Temmerman (2000) on mõiste asemel pakkunud terminoloogia alusena kasutada mõistmisüksust (unit of understanding). Traditsioo- nilisest selgepiirilisest, muutumatust ja kontekstisõltumatust mõistest erineb mõistmisüksus järgmiselt: • Mõistmisüksustel on enamasti prototüübistruktuur nagu üld- keele sõnade tähendustelgi, st nad ei ole selgepiirilised ja neid pole ka võimalik täpselt defineerida. • Mõistmine on ajaline protsess, mis võib sisaldada mh mõistete täpsustumist eriala arengu käigus. • Mõistmisüksust võib vaadelda rohkem kui ühest perspektiivist, saades tulemuseks erineva arusaama
annaabi.ee 
