Kindlasti peaks nõustamise eesmärk olema teatud juhtumitel siltidest vabastamine, seepärast kuna paljud diagnostilised sildid tekivad inimeste testimise käigus, kuna viimane on lihtsaim viis inimesi klassifitseerida. Järgmine oluline erinevus seisneb selles, et sotsiodünaamiline nõustamine ei põhine teraapial. Viimases käsitletakse nõustamist ennekõike koostööna ning valikuvõimaluste laiendamise vahendina. Lisaks püütakse aidata indiviidil asju selgemine näha ja tegevusi planeerida. Nõustamise abil üritab inimene teha valikuid ja parandada oma elu kvaliteeti, kuid selle saavutamiseks on vaja tuua esile temas endas olevad võimed ja oskused. Oluline on nõustajal mõista, kas abiotsija on nõustamiseks valmis. Inimene osaleb tegevuses vaid siis, kui ta selleks valmis on. Enamasti tunnetatakse valmisoleku puudumist ebamäärasuse või kindlusetuna. Seetõttu on nõustaja esmane ülesanne tuua abiotsija valmisoleku staadiumisse.
Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Inimese eellastele, kes elasid ja liikusid puudel, oli ruumiline nägemine äärmiselt tähtis. See võimaldas õigesti hinnata esemete suurust ja vahekaugusi. Need inimesed, kes näevad ainult ühe silmaga, eksivad esemetevahelise kauguse määramisel (komistavad trepiastmetel) ja hindavad valesti ka esemete asukohta ruumis (panevad lusikaga suhkru kohvitassist mööda). Kõige selgemine näeme siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja ka värvused ei eristu kõige selgemalt. Esemelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Mööda nägemisnärvi kanduvad impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting
ühtekuuluvustunne. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses 22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Saksa eeskuju. Jannsen alustas eestikeelse isamaaluulega 1960 ,,Eesti laulik": saksa isamaaluule mugandus, saksa naaberriikide nimed on asendatud Eesti omadega. Vahva traditsioon. Geograafia on tähtis (piirid, kust jooksevad jne). Veske ,,Kodumaa" 1970ndatel oli kõige selgemine riigipiirid paika pannud (kas tunned maad, mis Peipsi järvest...). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema.
1. Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine). 2. Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt. 3. Lähenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nüüd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetõttu tekib tugev eraldatuse ärevus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine. 4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina- konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate
annaabi.ee 
