htkki avastab ta, et hdaohtudesse sattudes on Edward alati temaga. Soov iga hinna eest armastatuga koos olla paneb Bella aga ha enam ja enam riskeerima. Lapseplvesbra JACOB BLACK (Taylor Launter) abil vuntsib Bella oma seiklusteks les vana mootorratta. Sprus leloomulikku saladust varjava kiljuutide himu liikme Jacobiga sulatab viimaks Bella jise sdame les. Kui juhus viib Bella taas kokku vana vaenlasega, pstab ta udsest saatusest iseralik ja leloomulikult suurte huntide kari. On selgemast selgem, et Bella on ikka veel suures ohus. Peagi selgub kiljuutide saladus ning teline phjus, miks Edward ta maha jttis. Bellat ootab tenoliselt surmav taaskohtumine armsamaga, kes aga pole aga enam kaugeltki selline, kui Bella oli lootnud.
Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja Andres, nii ei suuda ka üks tüüpiline Eesti inimene ilma alkoholita oma tundeid avameelselt väljendada. Arvukates arvamusartiklites imestatakse, miks küll Eesti inimene ja mis eriti kurb, et Eesti noored tarbivad üha rohkem alkoholi ja arvukad juhtumid tõendavad, et ei suudeta piiri pidada. Alkoholimürgitusest tingitud surmade arv on meil kolm korda kõrgem kui Euroopa keskmine. Ometigi on kõik selgemast selgem - Eesti inimesele on läbi aegade selgeks tehtud, et ta on vaoshoitud ja ei kipu oma tundeid ja emotsioone eriti teistega jagama. Küll tuuakse põhjuseks meie 700 aastat kestnud orjapõlve ja aega Nõukogude Liidu ikke all, mis muutis kõik Eesti inimesed väga alalhoidlikuks. Nii on minu meelest selline eestlase stereotüüp pigem kujundatud. Avameelsem ja rõõmsam on raske olla, sest see on ju nii vastuolus meie väljakujunenud mentaliteediga
vaid rahulepete loomise tagamiseks.7 Välispoliitilisest vaatevinklist oli oluliseks proovikiviks Brežnevile 1968. aasta Praha kevad. Selle verine mahasurumine ning hilisem Brežnevi doktriini väljakuulutamine andsid märku, et Nõukogude Liit ei kavatsegi taganeda, kui kusagil on kommunistlik režiim ohus. Relvastuse piiramise kokkulepped ning sama ajal agressiivne jõupoliitika Ida-Euroopas tekitasid järjekordse paradoksi. Oli selgemast selgem, et NL ei kavatsenud oma võimumonopoli lahti lasta ja selle kaitsmiseks kasutati isegi jõudu, teisalt aga läheneti aina enam Läänele rahumeelselt. Selle heaks näiteks on pärast 1972. aasta kokkulepet USAga kahe riigi suhete soojenemine erinevatel tasanditel – Nõukogude Liidus said kättesaadavaks lääne muusika ning ka ajalehed polnud enam nii täidetud „imperialismi vastase propagandaga“.8 Samas aga oskas Brežnev soodsa olukorra enda vastu pöörata 1970-
valjuhääldisse karjuvat sipelgat. Tal on oma hääl, mis ühiskonnas loeb samavõrd kui meeste oma. Kui varem polnud naisel muud, kui pühendada end täielikult kodusele majapidamisele ja lastekasvatamisele, siis nüüd on valikuvõimalusi kolm: töötada täiskohaga, olla täiskohaga ema või nende kahe kombinatsioon (Niiberg, Ivari 2000: 32). 3.1. Eesti naine 21. sajandil Võrreldes 19. sajandi naist tänapäeva naisega, on selgemast selgem, et toimunud on suur areng paremuse suunas. Praeguse aja naisele pole lubatud vähem kui meestele. Ta võib vabalt elada nii nagu tahab, ilma, et ühiskondlik arvamus tema valikuid tauniks. Näiteks haridust võib saada kõrghariduseni välja, mis isegi 20. saj alguses veel meestes vaenu tekitas (Mäelo1957: 94). Uuringud kinnitavad isegi, et tänapäeval on Eesti naised kõrgemalt haritud ja töökamad kui mehed (Salu 2008). Neiu, kes 19
annaabi.ee 
