on arvatavalt kirjutatud Hiiumaa mõjutustel. Omades peale suurepäraste muusikaliste eelduste veel head kirjaliku väljendamise oskust, püüdis ta oma uudseid seisukohti ka kirjasõnas avaldada. Ehkki kodumaa olud ei võimaldanud Tobiasel pärast Peterburgist naasmist Eestis elada rohkem kui neli aastat (1904 1908), jäi ta võõrsilgi veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks. Just seal hakkas ta ooperit "Kalevipoeg" looma. Selgeima ettekujutuse R. Tobiase geniaalsusest ning tähtsusest maailma muusikakultuuris annab ta peateos grandioosne oratoorium "Joonase lähetamine". See on eelkõige sügavalt filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Olles loonud suure seesmise põlemise ja kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda
lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Platonismi mõju. Augustinuse filosoofia tausta moodustab platonism. Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis on seega paratamatute tõdede aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud
J.Hurt kuulus I üldlaulupeo organiseerimiskomiteesse. Teisel laulupeo päeval 19. juulil pidas ta programmilise kõne, kus manitses rahvast ustavaks jääma oma rahvusle ja kutsus teda ühistööle kõrgema kultuuritaseme saavutamiseks. Järgnevalt lõi J. Hurt juhtivalt kaasa EÜS-i eelkäija, nn. Kalevipoja-õhtute organiseerimisel, töötas välja EKmS-i põhikirja uue redaktsiooni, uuris eesti ajalugu, tegeledes samal ajal rahvusliku ideoloogia väljatöötamisega. Viimane leidis selgeima väljenduse 1870. aastal Helmes peetud kõnes, kus ta püstitas rahva ette ülesande saada "suureks vaimult", s.t. kultuuri edendamisel. Sest kultuuriliselt kõrgel tasemel seisvat rahvast ei saa ümberrahvustada. 1870. aastal valiti J. Hurt Aleksandrikooli Peakomitee presidendiks. 1872. aastal Tartu EPS-i presidendiks ( sellest ametist pidi ta ajanappuse tõttu loobuma) ning EKmS-i presidendiks. Seega oli ta muutunud rahvusliku liikumise suveräänseks liidriks. Raskusi valmistas
veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks. Just seal hakkas ta ooperit "Kalevipoeg" looma. Kahjuks on enamik R. Tobiase loomingut jäänud tundmatuks. Ent Tobiase üle ei saa otsustada levinud, väikevormis helitööde järgi, tema loomingu tõeline pale ilmneb suurvormides. Selgeima ettekujutuse R. Tobiase geniaalsusest ning tähtsusest maailma muusikakultuuris annab ta peateos grandioosne oratoorium "Joonas". Tähtis koht on tema tegevusel organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. ELULUGU Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. Isa oli väga põhjalik ja nõudlik pedagoog
oma aktiivsust mitmekesisemalt väljendada. Kultuur jääb selle foonil veidi tagaplaanile, on üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega. 2. Kaks arusaama kirjandusest: etnosümbolism ja etnofuturism. Mõlemad suhestuvad rahvuslikkusega, esindavad erinevaid ideid rahvusest. Etnosümbolismi 1970.1980. aastate üks põhivoole, selgeima kuju sai luules (ka laul, romaan). Etnosümbolistlikul luulel oli mnemotehniline ja mobiliseeriv funktsioon, tema keskmeks oli etnilise identiteedi jaatus. Selle puhul räägitakse rahvusest totalitaarses riigis, oli tabu. Tähendas poliitikat. Tuli rääkida varjatult, ümber nurga, sümboleid kasutades. Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi
annaabi.ee 
