Peko- praasnikuid oli aastas kaks: kevadel ja sügisel ning nende kombed erinesid. Sügisene pidu toimus peale viljalõikust ja sellest võtsid osa ainult mehed. Pidu peeti öösel. Praasiniku öösel koguneti selle aasta peremehe poole ning iga osaline võttis kodust kaasa toidukoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, mehed istusid ringi ümber Peko (selgadega tema poole) ja sõid oma moonakotid tühjaks. Pärast sööki tõusti püsti, võeti kätest kinni ja seistis sõõris ümber Peko ning paluti järgmiseks aastaks viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellel esimesena veri välja lõi, see oli järgmisel aastal Peko peremees. Kevadist Peko- praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut,
t¨ahendab `parimat di v¨agi kokku eelk~oige v¨alja valides esinema'. 137 H¨aa¨ldusosuti on (). / ¡ H¨a¨aldusosutiks t~ olgendab m¨arki kui £229 ¢ t¨ahenduses `sulgema'. k~overate selgadega inimeste m¨ argib s~olme sidu- s.t. ebameeldiva kandu- mist. N¨o¨oride vastastikune mist hinge. Luu- ja pronks- s~olmimine on olnud ka armas- kirja allikatest on selge, et tuse m¨argiks. pole k¨ uu ¨rakad, vaid hoo-
LO ¨ 11 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 469 313 232 ✄ あ ✂形声 ✁Vana kuju on 惡. H¨aa¨ ldusosuti on 亞(亜). 〔説文〕t˜olgendab m¨arki kui k˜overate selgadega inimeste 亜 s.t. ebameeldiva kandumist hinge. Luu- ja pronks- kirja allikatest on selge, et 亞 pole k¨uu¨ rakad, vaid hoopis vastava kujuga maa sisse げんしつ しそうきょうれい kaevatud hauakamber 玄室. 悪 t¨ahendab matuserituaali 死喪凶礼. Matusevanker on 悪車. Kasutus abis˜onana 疑問副詞 on laen 仮借. 音符 参考
annaabi.ee 
