km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune. Teadlased puurisid kuumaveepuuriga nüüd liustikusse kaks auku ja lasksid läbi liustiku kaamera ja termomeetri. Kui nad liustiku alumist poolt vaatlesid, selgus nende suureks üllatuseks, et see pole ühtlaselt sile (nagu jää sulamise puhul arvata võiks), vaid hoopis kaetud sädelevate jääkristallide kihiga. See tähendab, et liustik pakseneb altpoolt tänu tekkivale lisajääle. Rossi selfiliustiku tervis on keskkonna seisukohalt oluline seepärast, et kui see peaks tänu soojenevale mereveele sulama ja kaduma, pääseb soe vesi sulatama Lääne-Antarktika jääkilpi, mis on kohati kuni kolme kilomeetri paksune. Kui see jää merre jõuaks, tõuseks ülemaailmse merevee tase kolme meetri võrra. Rossi selfiliustik ja teised selfiliustikud on justkui stabilisaatoriteks.
mõõtis erakordsete omadustega Untersee mägijärve vee läbipaistvuseks 77 meetrit, mis oli suurim Maa seni uuritud järvede hulgas. Tema oli ka mees, kes perestroika tuultes heiskas 9. novembril 1988 Lõunamandril Eesti lipu. Kahel hooajal töötas mitmete oaaside järvedel ja ojadel kogenud hüdroloog August Loopmann, kes esitas uusi vaateid järvede tekke ja arengu kohta Antarktises. Rein Vaikmäe juhatusel selgitati mitmete oaaside järvede vete päritolu ja Shackletoni selfiliustiku tekkelugu. Kuninganna Maudi maal uuritud jääkerni isotoopprofiil võimaldas koostöös saksa uurijatega taastuletada piirkonna viimase viie tuhande aasta kliima ajaloo. 198788 suvel osales Margus Toots mandrijää sügavpuurimisel Ida-Antarktise platool. Ka esimene ja ainuke teadaolev eesti soost naisteadlane Antarktikas oli väliseestlane. Sidney ülikooli teadlane Maret Vesk töötas Antarktikas 1987. ja 1988. aasta suvel, kelle välitööde põhjal on
Moodustub mandriliustiku jätk, mis valdavalt ujub vees ja osalt toetub merepõhja kõrgendikele. Maismaapoolse osa paksus 200-1300 m, järsakuga lõppeva merepoolse osa paksus 50-400 m. Selfiliustik võib põhimõtteliselt ulatuda ka selfi ehk mandrilava kohal asuvast madalast selfimerest kaugemale avamerele, kuid praegu selliseid liustikke pole. Kohtades, kus mere põhi ulatub selfiliustiku aluspinnani, läheb selfiliustik üle maismaaliustikuks. Seejuures on maapinna tase sellises piirkonnas oluliselt madalam (selfiliustiku süvise võrra) merepinnast. Selfiliustiku küljest murdub lavajaid jäämägesid. Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk. Jäämäed triivivad peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ning Antarktise ümbruses
annaabi.ee 
