3. Kariibi meri on ääremeri. Merd ümbritsevad mandrid on Põhja- ja Lõuna-Ameerika; saared on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7.Kariibi mere korallirifid moodustavad 8% kogu maailma koralliriffidest. Kariibi mere ümbruses elab väga palu linde, keda mujal maailmas ei ela (nt mõned amatsoonpapagoi liigid)
5.4 Täispeaste toitumine Nad toituvad peamiselt põhjaselgrootutest (limustest, krabidest, madutähtedest ja merisiilikutest), harva ka väikestest kaladest. Söögist hammustavad nad väikeseid tükikesi ja mäluvad nad peeneks, mitte ei neela neid tervelt alla. (Loomade elu, 4 köide) 5.5 Täispeaste elupaik Põhiliselt on nad põhjalähedase eluviisiga süvamerekalad, kes asustavad Atlandi, India ja Vaikse ookeanis selfiala ja mandrinõlva mõnest meetrist kuni 2500m sügavusteni. (Loomade elu, 4 köide) 5.6 Täispeased kalad inimese elus Töönduslikult püütakse neid Ameerika Ühendriikides, Argentiinas, Tsiilis, Uus-Meremaal ja Hiinas. Uus-Meremaal ja Hiinas kasutatakse nende liha toiduks, kuid Uus-Meremaal ja Hiinas hinnatakse kõrgelt nende maksast saadavat rasva, mida kasutatakse ravimina ja määrdeainena. (Loomade elu, 4 köide)
Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel, Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes
väinast Gröönimaani, edasi Põhja-Ameerikast Beringi väinani ning piki Deznevi neeme ja Walesi Printsi neeme vahelist mõttelist joont. Idas on piiriks Euroopa põhjarannik ja Aasia. Vaikse ookeaniga on Põhja-Jäämeri ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Taani ja Davise väinade ning Suurbrittannia ja Islandi saare vahelise avatud ookeaniosaga. Põhja-Jäämerel on välja kujunenud tugevalt arenenud selfiala, laiusega kuni 900 km, kus sügavus kõigub 50 ja 200 m vahel. Suuremas osas on sügavus 1000 4000 m, suurim mõõdetud sügavus on 5449 m. Võrreldes teiste ookeanitega on Põhja-Jäämeri suhteliselt madal ja ebakorrapärase põhjareljeefiga. Alates Novosibirski saartest kuni Gröönimaani kulgeb veealune 490 kuni 2000 m kõrgune Lomonossovi nimeline mäeahelik. Jäämere keskosa on aastaringselt kaetud 3 4 m paksuste triivjääsaartega.
annaabi.ee 
