jooksul, teistes piirkondades tavaliselt kaks korda. Kurnas on tavaliselt 4-6 valget muna. Poegade haudumine kestab olenevalt ilmastikust 12-13 päevast sooja ilma korral 18-22 päevani jaheda ilma korral. Poegi hauduvad ja hiljem toidavad mõlemad vanalinnud. Pesas viibivad pojad umbes kolm nädalat. Pärast seda toidavad vanemad neid veel mõned päevad. Seos Esti mütoloogiaga Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke: 1. Abielumees võtab uue, noorema naise. Eelmine lendab pulmast pääsukesena minema; 2. Mees võtab naise, kes ei kõnele, tahab teda vihahoos tappa ja lööb tal kirvega seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema; 3. Nõid (võõrasema) muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele.
Kured tulevad, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 20 PÄÄSUKESED PÄÄSUKEST on nimetatud ka jumala kanaks või Jeesuse linnuks, sest Jeesus teinud lapsena savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Tuntud on muistend, mille kohaselt pääsukesed on talvel järves ning söövad enne erilist taime, et kevadeni magama jääda (analoogia madude talvekorterisse jäämisega). Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke. Pääsukest peetakse suvise päevasooja saadikuks, usaldatavaks ilmaprohvetiks, kenaks lauluvidistajaks. Suitsupääsuke on usaldav linnuke teda võib jälgida päris ligidalt. Suitsu- pääsuke ehitab oma pesa hoonetesse, seetõttu kutsutakse teda ka küla-, pööningu-, laka- või laudapääsukeseks. Pääsuke on õnnelind pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea
pääsuke, luik, kajakas ja tuvi (Lisa I: pildid 7 ja 8, Lisa III: pilt 26). Pääsuke on slaavi mütoloogias tuntud kui puhas, püha taevase ja naiseliku algega lind, kes oli kodu ja karja kaitsja, kevade sõnumitooja, assotsieerus uue elu algusega ( 2004: 317- 318). Usuti, et pulmadel ilmunud pääsuke oli surnud esivanema hing, kurjade inimeste hinged võtsid aga mustate lindude kujud ( 2005: 163). Eesti folklooris samastati pääsukest samuti naisterahvaga, kuid enamik tekke- ja seletusmuistendeid linnust lähtub mingist ülekohtuaktist: ,,Mees võtab naise, kes ei kõnele, tahab teda vihahoos tappa ja lööb tal kirvega seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema"; ,,Võõrasema tapab vaeslapse, luudest saab pääsuke"; ,,Nõid muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele" (Mäger 1994: 19-26). Ülekohtuaktide traagilisusele vaatamata, kõikides lugudes on peategelasel kaks
annaabi.ee 
