transtsendentsest kui maailmast eraldiseisva jumala konseptist, ent ometi pole need mõisted teineteise täielikud vastandid. Jumal, minu veendumuse järgi Universum, võib olla inimeses transtsendentsusega vastuollu sattumata. Nietzsche kuulutusega “Jumal on surnud” mina nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole. Reaalsuse fundamentaalset struktuuri seletavatest käsitlustest lääne metafüüsikas hoiavad ehk kõige väljapaistvamat positsiooni realism ja nominalism. Kui realism väidab, et objektid on reaalselt tunnetajast sõltumatult olemas, siis nominalistid on seisukohal, et üldmõisted on üksnes üksikesemete nimed ning need üldmõisted, mis on meie mõtlemise läbi loodud, ei eksisteeri asjadest sõltumatult, seega asjad on mõistete alused. Mina arvan pigem,
Selline järeldus on Hume'i järgi loogiliselt vigane. Järelikult ei saaks "õiget" ega "väära" ratsionaalselt põhjendada. Järelikult, mistahes katsed tuletada olevast olgu selleks inimolemise looduslikud tingimused 5 Hume'i giljotiini nimetuse analoogiks näib olevat Ockhami habemenuga: "ärgu paljundatagu entiteete ilma tarviduseta", ehk seletuse lihtsuse printsiip: keerukamad kontseptsioonid tuleb elimineerida ning fenomeni seletavatest võrdväärsetest teooriatest tuleb eelistada lihtsamat. Nii elimineeris ta ise liikumise teooriast impetuse mõiste (a methodological principle according to which it is illegitimate, for the purposes of explanation, to appeal to entities not strictly required by the explanation). või inimaru omadused mingeid normatiivseid nõudeid, on juba loogiliselt ekslikud. Filosoofid siiski vaidlustavad kogu seadust ning isegi seda, kas Hume üldse seda mõtles.
Kuna firmaseaduse eelnõu ei peetud vajalikuks ning ärinimede valdkonda hakkasid reguleerima TsSÜS ning äriseadustik, jäid kõrvale ka nimetuste keelsust puudutavad sätted. Praegu ei reguleeri ärinimede ega ettevõtete nimede ja nimetuste keelsust ükski seadus. Nimetuse keelsus sõltub ainult nimeandjast. Seega võib Eestis ärinimena registreeritud olla Aeroc Engineering AS, Arkad Trade OÜ jms. Nende osakaal pole siiski suur, kuna ärinimed, mis koosnevad nimest ja kirjeldav-seletavatest osadest, moodustavad nimetarvituses ainult 10%. Nimistu muudavad võõrapäraseks ärinimed, mis koosnevad ainult keelelisest nimest ning õigusvormitähisest. Kahjuks ei ole praegu andmeid, kui suur protsent sellise struktuuriga ärinimedest on võõrortograafias. Siiski tundub nimistu üldpilti jälgides, et nimevalijad eelistavad võõrapärase kõla ja kirjapildiga nimesid, millel ennistähendus puudub, nt OÜ Gevatex, OÜ
annaabi.ee 
