Kõige paremini vastas nimetatud põhimõttele vabariik, kuigi ka selle suhtes oli tal kahtlusi. Rousseau pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit , kuid leidis , et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. 2.4. Entsükopedistid Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus entsüklopeediatel ehk teadusi , kunste ja käsitöid seletavatel sõnaraamatutel. Entsüklopeediate alusepanija oli Denis Diderot kelle poolt ilmmus 1751.aastal ka esimene omalaadne köide. Uue väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. ,, Entsüklopeedia" keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Vaatamata kõigele jätkas Diderot oma tööd illegaalselt ning viis selle 1772.aastal ka lõpule.
Ta äratas tähelepanu traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Tema põhiteos on ,,Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist, kuid ta mõistis, et selle ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi R. rahva suveräniteedis, mis tähendab, et võim lähtub rahvast. Entsüklopedistid Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus entsüklopeediatel ehk seletavatel sõnaraamatutel. Entsükl. alusepanija oli D. Diderot. 1751 ilmus1. köide. E. vastu astusid kat. kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. E.trükkimine ja müümine keelati. D. jätkas tööd salaja. E. uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes nendele hinnanguid. Saksa valgustuse eripära-S. mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. S V
seosed on tihti üsna keerukad. Näit: Eesti-Läti sõjale võib tuua kümneid erinevaid põhjendusi ja seletusi. 3. Ettekirjutus Ettekirjutamine, mis peaks juhtuma poliitikas (mis peaks juhtuma, mis peaks olema). Tegeleb normatiivse poliitilise teadmisega (mis peaks olema, mitte mis on). Näit: Missugune peaks olema valitsuse roll meditsiini toetamises?. Normatiivne poliitiline teadmine põhineb väärtushinnangutel, mis põhinevad suuresti kirjeldavatel ja seletavatel teadmistel. Vastus näites toodud küsimusele sõltub: 1 2 1. sellest, kuidas sa mingist faktist aru said (kirjeldus Näit: kui kõrge tasemega on Eesti meditsiiniasutused), 2. sinu teadmistest selle kohta, miks mingi asi juhtub (seletus - Näit: Mis on meditsiiniasutuste kehva taseme põhjuseks? ) 3. sinu väärtushinnangutest. (Näit: Kas meditsiini vilets tase on hea või halb?)