Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak, sellele küsimusele vastates seletab ta enesetappude suhtarvu erinevust ühiskonnas. Sots.sidemed on nt abielu, vanemlikkus, tööhõive ja usuorganisatsioonides liikmeks olemine. Indiviidi
esitatud spetsiifiline olustik ning õiguspärase käitumise reegel esitatud olustikus peavad üheseks mõistmiseks alluma formaalloogilisele töötlemisele ehk analüüsile formaalse loogika põhiliste mõtlemisseaduste, mõiste, otsustuse, järelduse, tõestuse ning hüpoteesi osas). Formaalloogika aspektist on käitumisreegel mõiste (nähtus, mille ilmnemisel teatud subjekt peab käituma kindlal viisil), mis on õigusteaduslikult seletatavaks denotaadiks. Käitumisreegli keeleline väljendus sõnastatud õigusnormi ehk normilause (sententsi) vormis on spetsiifiline designaat (denotaat ning designaat vt Vuks 1992, 12). Eeltoodut iseloomustab, et õigusnorm väljendatakse erilises formaliseeritud õiguskeeles. Selline formaliseeritud keel erineb näiteks luule või proosa keelest. Samas peab ka õigusnormi keel ikkagi alluma rahvuskeele (emakeele) grammatika üldreeglitele.
Shirakawa k¨asitleb m¨argis kui kellukese kujutist, mis pole u ¨ldse seotud kui `pealuu' kujutisega s.t. m¨argid ja pole omavahel 129 seotud. Samas haakub h¨asti `ravimiga' ja sealt tulenevate m¨arkide seletusega. [Henshall 88, lk.61] seletus on autori k¨asitlusele iseloomulik. Algtekstis toodud lehek¨ ulje viited olen v¨alja j¨atnud. Sageli nimetatakse u¨heks h~olpsasti seletatavaks m¨argiks, kuid tegelikult on hoopis u¨ks keerulisemaid. Tavaline selgi- tus, et m¨ark on kujunenud poodiumil asetsevast ilutupsudega trummi kujutisest ning muusika kaudu hakanud t¨ahendama ka 58 m~onu, pole ~oige, kuigi m¨argi meeldej¨atmiseks kasulik. Vara- sem vorm n¨aitab `niite' ja `valget' ning `puud/puitu' , k~ oige varasemates m¨argi kujudes on ainult niit ja puu.
annaabi.ee 
