Pole mõtet kurvastada sellest, mida ei saa parandada, sest minevik ei tule tagasi aga pisarad vaid segaksid uut elu korraldada. Ta püüab saada maksimumi suhete igast hetkest lähtudes eeldusest, et kõik läheb oma kohtadele. Kui seda pole juhtunud, tähendab nii see oli ka mõeldud. SLE õpib rohkem tegevuse kaudu, kogemustest kui raamatute lugemisest. Ei meeldi pikad seletamised, abstraktsed mõtted ja teooriad. Suudab kõvasti tööd teha ja ennast pingutada, kuid ainult siis, kui peab seda oluliseks. Seda tüüpi inimesele sobivad niisugused töö ja tegevusalad, mis nõuavad reaalsustaju, tegutsemistahet ja kohanemisvõimet. SLE on arukas, tark, mõistev ja suhtlemisaldis. Kajab kergesti vastu, esmasel tutvumisel võib olla oivaline ja vaimustav. Väga realistlik ja mingil määral pealetükkiv. SLE kehastab filosoofilist printsiipi:
Üldist teaduse meetodit kirjeldab piltlikult skeem. 18 2.2. Seletamine Mis on seletamine? Seletamine on vastuse leidmine küsimusele MIKS? Küsimusele MIKS? vastatakse teaduse seaduste abil, kusjuures ei otsita vastust lõpp-põhjusele. Täpsemalt öelduna on seletamine mingist konkreetsest nähtusest oluliste tunnuste eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või seaduste alla. Seletamised jagunevad mitmeks tüübiks: seletamine üldise kaudu (analoogia, mudel), seletus seaduse kaudu, seletus põhjuslikkuse kaudu. Seletuse esimene etapp on alati kirjeldus: nähtuse või eksperimendi tulemuste esitamine teaduse keeles (füüsika keeles). Seletamise viise võib jaotada teaduslikeks ja mütoloogilisteks. Teadusliku seletamise korral kasutatakse teaduse meetodit või selle elemente. Mütoloogiline seletus tugineb usunditele, pärimustele, religioonile. Näide.
Muidu on töö väheviljakas. Üks võimalus füüsikat huvitavaks teha on seletada meid ümbritseva looduse nähtusi. Kuidas toimub seletamine? Mis on seletamine? Seletamine on vastuse leidmine küsimusele MIKS? Küsimusele MIKS? vastatakse teaduse seaduste abil, kusjuures ei otsita vastust lõpp-põhjusele. Täpsemalt öelduna on seletamine mingist konkreetsest nähtusest oluliste tunnuste eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või seaduste alla. Seletamised jagunevad mitmeks tüübiks: seletamine üldise kaudu (analoogia, mudel), seletus seaduse kaudu, seletus põhjuslikkuse kaudu. Seletuse esimene etapp on alati kirjeldus: nähtuse või eksperimendi tulemuste esitamine teaduse keeles (füüsika keeles). Seletamise viise võib jaotada teaduslikeks ja mütoloogilisteks. Teadusliku seletamise korral kasutatakse teaduse meetodit või selle elemente. Mütoloogiline seletus tugineb usunditele, pärimustele, religioonile.
arenguprotsessis? Millises vahekorras on Kanti käsitluse kohaselt tsiviliseeritus moraalsusega? Kas filosoofiline idee maailmaajaloo käigust leiab Kanti hinnangul ka kogemuslikku kinnitust? Millises vahekorras looduse maailmaajaloolise sihiga on tema sõnul valgustus? Mis õigustab Kanti järgi maailmaajaloo käsitlemist idee-vormis? Kuidas iseloomustab Kant maailmaajaloo filosoofia vahekorda empiirilise ajalookäsitlusega? KODUTÖÖD(mõistete seletamised): Kodutöö 1 Teadusliku teadmise tunnused – tunnuste kogum, mis peab vastama kolmele tingimusele: apodektiline, süstemaatiline, objektiivne(universaalsus, paratamatus, objekti omamine). Dogmatism – praktika, kus rakendatakse teatud traditsioonilisi mõisteid püstitatud probleemide lahendamisel, aga ei püstita õigustatuse küsimust. Skeptitsism – teadmise võimalikkuse eitamine. Mõistuse kriitika – mõistuse kriitika on mõistuse analüüs, kus mõistus tähendab kõigi
annaabi.ee 
