Koos keedusoola ehk NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Joogivees olev kloor lõhustab E-vitamiini ja hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Seleen Seleeni on vaja: · rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks · imuunsüsteemi tugevndamiseks · kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks Väga kõrge vere seleenisisaldus (üle 100 µg/dl) võib esile kutsuda selenoosi, mille sümptomiteks on küüslaugu lõhn suust, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase
Seleeni liigtarbimine Võib olla toksiline, kui kasutada seleenipreparaate pika aja jooksul, Sümptomiteks on iiveldus, seedekulgla talitluse häired, palavik. Raskematel juhtudel võib tekkida halvatus, seljaajupõletik ja järgneda surm. Seleeni on vaja: · rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks, · immuunsüsteemi tugevdamiseks, · kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks. Väga kõrge vere seleenisisaldus (üle 100 µg/dl) võib esile kutsuda selenoosi, mille sümptomiteks on küüslaugu lõhn suust, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted
tsentrisse, kaitseb rakumembraane vabade radikaalide toksilise toime eest. Se sisaldus on suurim kalades (angerjas, heeringas, lõhe, rääbis, tuunikala), vähem lihas, kanamunades ja sojaubades, eriti vähe teraviljades. Se on vajalik ka taimedele, tõstab näiteks kartulirakkude stressi-kindlust, aeglustab taimede vananemist ja tõhustab valguse kasutamist fotosünteesil. Inimene peaks ööpäevas saama toiduga 50-200 µg Se. Üledoseerimisel selenaatide ja seleniididena põhjustab selenoosi. Nende ühendite krooniline toime on rottidel põhjustanud maksakahjustusi, põrna ja kõhunäärme suurenemist, aneemiat, kasvu-peetust ja suurenenud suremust. Inimesel põhjustab väsimist, käte tuimust ja jahedust, lihasvärinaid, seedehäireid,, oksendamist, hammaste kahjustusi, juuste ja küünte väljalangemist, naha pigmentatsiooni häireid, maksa kahjustusi jne. Se ebasoovitavad efektid algavad pikaajalistel doosidel üle 1 mg/päevas. 1984. a juhtum, kui 57-
annaabi.ee 
