praakimist. Liiga lühike kasutusiga on majanduslikult ebaefektiivne kahel põhjusel: 1) lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorloomi karja täienduseks (järgmise põlvkonna vanemateks). Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist. Seega liiga lühikese kasutusea korral suurenevad kulutused noorkarja üleskasvatamisele, mistõttu väheneb kogukasum. 2) mida suurem on karja täienduseks valitud noorloomade osatähtsus kogupopulatsioonist, seda väiksem on selektsioonidiferents, mis omakorda vähendab valikuedu ning geneetilisest parenemisest saadavat enamtulu. 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; aretuslooma põlvnemise registreemise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; aretuslooma jõudlusanmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise
alusel otsustatakse tunnuse päritavuse üle. Päritavuskoefitsient arvutatakse selektsiooniefekti ja selektsioonidiferentsi suhtena. R P -P h2 = = o = SD PP - P kus R on selektsiooniefekt s.o vanempopulatsiooni ( P ) ja nende järglaste ( Po ) tunnuse fenotüübilise keskmise vahe; SD selektsioonidiferents - kogu vanempopulatsiooni ja järgmise põlvkonna vanemateks valitud isendite tunnuse fenotüübilise keskmise ( PP ) vahe. See valem kehtib juhul, kui selekstiooniintensiivsus on mõlema sugupoole vahel võrdne, toimub juhuslik paarumine ja igast paarumisest saadakse võrdne arv järglasi. Kui valik toimub ainult ühe sugupoole piires, siis on saadud valikuefekt poole väiksem ja R 2( Po - P )
Tihtipeale keskkond mõjutab niipalju, et fenotüübi järgi ei saa järeldusi teha. Heterosügootsuse puhul ületab genotüüpide arv tunduvalt fenotüüpide arvu. SE. e DR = SD korda h2 Valikuedu sõltub põlvkondade vahetumise kiirusest. DR t= SD korda h / T Päritavus näitab genotüübilise variatsiooni osatähtsust koguvariatsiooniga ja on arvutavav järgmise valemi abil Valikuedu DR on vanempopulatsiooni P ja nende järglaste P0 fenotüübilse keskmise näitaja vahe, selektsioonidiferents SD on vanempopulatsiooni ja järgmise põlvkonna vanemateks valitud isendite fenotüübilise keskmise Pp vahe. Valikuedu arvutamine Tori tõugu hobuste aeg 2km läbimisel traavis Pp = 6,31 (18,4km/h) Järgmise põlvkonna keskväärtus P0 =6,00 (20km/h) Järgmise põlvkonna vanemateks valitud isendite keskväärtus Pp = 5 korda 30 (21,8 km/h) Põlvkondade vahetumise kiirus on 10 aastat H2 = 20- 18,4 / 21,8- 18,4 Generatsiooni intervall võimaldab hobusekasvatuses lühendada 1
Vajadusel jalakaitsmed Etterakendamisel panna hobusele selga sedelgas, pähe valjad. Siis juhtida hobune aiste vahele, panna kaela rangid, aiste ja rangide külge kinnitada look ning rangid kokku tõmmata. Siis tuleb kinnitada sedelgarihmad (alustades ülemisest). Siis panna külge ohjad. 10.Valiku efektiivsuse arvutamine ja valikuedu Valikuedu e selektsiooniefekt esimese põlvkonna järglaste geneetiline edu võrreldes nende vanematega SE=SD*h2 SD selektsioonidiferents (suguloomadeks valitud isendite ja populatsiooni keskmiste näitajate vahe) H2 päritavuskoefitsient (erinevatel tunnustel on erinev päritavuskoefitsent), mida suurem see on, seda paremini kandub tunnus vanematelt järglastele edasi. Näit liikumiskiirusel on kõrge päritavuskoefitsient (ca 0,40), aga veojõudlusel madal (0,14 soome hobusel) Valiku efektiivsuse arvutamine on oluline paaride valiku seisukohalt, et saaksime meile kõige
annaabi.ee 
