Selektiivsus tagatakse sellega, kui nt peakaitselülitil on väike viide peal s.t. seda, et kui vool on juba sellel piirimail, kus kaitselüliti peaks rakenduma, siis ta ootab natuke enne kui rakendub, et anda aega sellel kaitselülitil rakenduda, mis on rikkis tarbijale kõige lähemal. Täielik selektiivsus on tagatud juhul, kui selektiivsele kaitselülitile järgneb mitteselektiivne seade. Osaline selektiivsus, kui selektiivseid seadmeid on rohkem kui üks järjestikku. Millist tüüpi selektiivsusest võime rääkida rikkevoolukaitselülitite puhul? Mis tüüpi selektiivsusega on katsestendis tegemist? Hinnata stendi kaitselülitite rakendumist. N L 3 T R 2 1 Joonis 4. Rikkevoolukaitselüliti põhimõtteskeem. 1 – elektromagnetvabasti mähis.
Seda suhet iseloomustab mingi funktsioon, mida on võimalik graafiliselt kujutada. Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga L min võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Kilu on 1 varu ühik, turska 2 varuühikut Eestis. Kalasaak sõltub püügitsoonis olevast kalahulgast, kala "tabatavusest" (praktiliselt sama, mis differentseeritud püügivõime), püünise selektiivsusest ja püügivõimest ja rakendatud püügikoormusest (püügivõimsusest). Üldjuhul kujutab kalasaak endast mingit valimit ( väljavõtet) mingil teatud alal (püügitsoon) teatud ajavahemikus (püügiaeg) esinenud kalapopulatsioonist (kalakogumist). Kuid see valim ei vasta ei absoluutväärtustelt ega ka kompositsioonilt (pikkuselis/liigiliselt struktuurilt) tegelikele väärtustele püütavas populatsioonis. Erinevus tekib eelkõige tingituna kahest püünise
mitmekesisust uuel, geneetilisel tasemel. Mikroobid grupeeritakse vastavalt nende geenide sarnasusele, mis vljendab ka nende evolutsioonilist vahekorda. Eeldades, et enamik looduses eksisteerivatest bakterirakkudest pole kultiveerimise teel kttesaadavad, on viimastel aastatel ha enam kasutusele vetud molekulaarseid meetodeid, mille abil on vimalik uurida otse keskkonnast eraldatud bakterikoosluste DNA-d ja vltida kultiveerimise selektiivsusest tulenevaid probleeme. Sellised molekulaarbioloogilised meetodid nagu nukleiinhapete ekstraheerimine, polmeraasi ahelreaktsioon (PCR), DNA kloneerimine ja sekveneerimine on teinud vimalikuks uute meetodite arengu, mis on suuresti muutnud meie arusaamist bakterikooslustest ja mikroobide mitmekesisustest looduses. Mitmekesisus: feneetiline ssteem, numbriline taksonoomia- bakterite liikideks rhmitamine phineb morfoloogilistel ja biokeemilistel tunnustel
identseteks alamproovideks > proovi ettevalmistamine (nt mineraliseerimine, ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine > segajate mõju elimineerimine (eraldamine, maskeerimine, modifitseerimine) > kalibreerimisproovide/ -lahuste valmistamine > analüüsiaparatuuri kalibreerimine > füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine > arvutused ja tulemuse usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine. 3. Analüüsimeetodi ja analüüsimetoodika selektiivsus. Tooge näiteid selektiivsusest ja segavatest mõjudest. Keemilise mõõtmise üheks võtmeküsimuseks on selektiivsus, oluline on tagada, et mõõdetakse just analüüdi sisaldust ja mitte mõnd teist ainet. Tuleb teha kindlaks, et I don't want to know the answers, I don't need to understand analüütiline signaal on põhjustatud just analüüdist, ei ole põhjustatud mingite teiste ainete poolt ja et teised proovis sisalduvad ained ei avalda signaali tugevusele mõju.
annaabi.ee 
