õiguskorda. Kaasajal era- ja avalikuõiguse jagamine tähtsusetu. Õigusnorm ei ole üldine ega abstrahheeritud nagu RG stisteemis. CL- on olemuselt kaasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel, kuid kohtulahenditest võib välja lugeda õigusnormi, mida saab kasutada samadel juhtudel. Tuleb hoolikalt kaaluda juhtumite tehiolusid, sest need ei ole kunagi identsed. Seega iga uus lahend erineb eelmisest, nii muutub ja täieneb CL süsteem pidevalt. Suure arvuliste seaduste kohaselt selekteerub üldreegel e. printsiip. Õigusteadlaste ja juristide osa on tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa. Siiski toimub viimasel ajal CL süsteemi riikides kodifitseerimine, kuid ka see kohtulahendite alusel. 11. Riigi ajaloolise tekkimise teooriad: Platoni arvates riik ja inimene on üheealised, s.t. inimkond pole kunagi ilma riigita eksisteerinud. 1) Patriarhaalne teooria: Aristotelese arvates on inimühiskonna organisatsioon 3 astmeline:
võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon (juriidilised arutlused) kuidas sellise reegli tunnetamiseni jõuti. Selline reegel on vaid üldiseks orientiiriks ning mitte konkreetseks retseptiks antud kordumatu juhu jaoks. Nii muutub ja täieneb prejudikatiivne õigus anglo- ameerika ehk üldises õigussüsteemis pidevalt, ehkki samaliigiliste juhtude lahendamisel võib pikapeale sarnaste lahendite kogum välja settida. Lõpuks selekteerub üldreegel, printsiip. Seega: pretsedendinorm ei ole üldse mingi üleüldine ja püsiv ning ammendamatu käitumisreegel kõigil sarnastel juhtudel. Prejudikatiivne õigus on olemuselt kasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga ei sobi põrmugi idee mingitest loomult üleüldistest õigusnormidest, mis toimivad ühiskonna suunamise ning muutmise vahendina, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse
Põhiliseks dokumendiks reorganiseerimisel jagamise vormis on jagatava ühingu esinduskogu otsus (jagunemiskava), mis peab piiritlema igale õigusjärglasele üleminevate õiguste ja kohustuste iseloomu ja mahu. Õigusjärgsete õiguste kasutamise ja kohustuste kandmise kord võib olla täpsustatud täiendavalt ka reorganiseerimise tulemusena tekkinud ühingute omavahelise lepinguga. 100 Õigusjärglastena tekkivate ühingute liikmeskond selekteerub ühingu liikmete vaba tahteavalduse alusel. Uued ühingud võtavad oma esinduskogude otsustega vastu põhikirjad ning valivad põhikirjalised organid. Põhikirjades tuleb fikseerida ka reorganiseerimise tulemusena tekkinud õigusjärglus. Registreerijale esitatakse üheaegselt nii reorganiseerimisotsus ja reorganiseeritava ühenduse tegevuse lõpetamise teade kui ka uute, reorganiseerimise tulemusena tekkinud ühenduste põhikirjad. Vormi eripärast
Põhiliseks dokumendiks reorganiseerimisel jagamise vormis on jagatava ühingu esinduskogu otsus (jagunemiskava), mis peab piiritlema igale õigusjärglasele üleminevate õiguste ja kohustuste iseloomu ja mahu. Õigusjärgsete õiguste kasutamise ja kohustuste kandmise kord võib olla täpsustatud täiendavalt ka reorganiseerimise tulemusena tekkinud ühingute omavahelise lepinguga. 100 Õigusjärglastena tekkivate ühingute liikmeskond selekteerub ühingu liikmete vaba tahteavalduse alusel. Uued ühingud võtavad oma esinduskogude otsustega vastu põhikirjad ning valivad põhikirjalised organid. Põhikirjades tuleb fikseerida ka reorganiseerimise tulemusena tekkinud õigusjärglus. Registreerijale esitatakse üheaegselt nii reorganiseerimisotsus ja reorganiseeritava ühenduse tegevuse lõpetamise teade kui ka uute, reorganiseerimise tulemusena tekkinud ühenduste põhikirjad. Vormi eripärast
annaabi.ee 
